Pakendifirma juht: anonüümne e-suhtlemine riigiga on jube

„Sain hiljuti liikluskindlustuse fondilt e-kirjaga teatise, mille all ei ole kellegi nime ja on vaid anonüümne liikluskindlustuse fond,“ tõi Käärik näite. „Kui sulle tuleb anonüümne ja selgitusteta paber, siis esimene mõte on, et keegi teeb äkki pätti.“

Äripäev küsis täna päevaküsimusena, kas olete rahul elektroonilise suhtlemisega riigiasutustega. Päevaküsimuse ajendiks oli eilne uudis selle kohta, et ülemaailmsel e-lahenduste konkursil World Summit Award 2011 valiti enam kui 460 projekti seast oma kategooria parimaks lahenduseks registrite ja infosüsteemide keskuse poolt loodud e-aruandluskeskkond, mille kaudu saavad ettevõtjad esitada majandusaasta aruannet elektrooniliselt.

Käärik möönab, et tänavu on e-suhtlemine sujunud tunduvalt paremini kui eelmisel aastal. „Mäletan, et möödunud aastal oli raamatupidajal tükk tegemist, sest süsteem jooksis kogu aeg kinni,“ meenutas Käärik. „Ma ei ole tänavu näinud, et raamatupidaja pastakat pilluks ja kurja häält teeks. Aga eks kogemusi on ka juurde tulnud ja e-süsteemi ilmselt täiustatud ka.“

Samas arvab Käärik, et näiteks majandusaasta aruande võiks ta täiesti vabalt ise paberkandjal kohale viia. „Ma saan aru, kui oleks tegemist Washington CD ja Alaska vahelise distantsiga, siis paneb tõepoolest mõtlema, kui ma peaksin võtma portfelli näppu ja kihutama pealinna,“ rääkis Käärik. „Aga Eestimaa on nii pisike. Näiteks mulle, kes me Põlvamaal olen, ei ole küll argument, et ma ei pea Tartusse tulema.“

Käärik iseloomustas Cista eelmise aasta ja selle aasta viie kuu majandustulemusi sõnapaariga „Harju keskmine“. „Kui vaadata toorme ümbertöötlemist pakendiks, siis on väike tõus olnud võrreldes möödunud aastaga,“ seletas ta. „Rahalises mõttes on numbrid tänavu muidugi suuremad, aga see on tänu sellele, et kõik sisendid kallinevad kogu aeg. Ei ole asja, mis kallimaks pole läinud.“