Valgevene otsib IMFilt abi

Samal ajal tõmbas Minskis otsi kokku Rahvusvahelise Valuutafondi hindamismissioon - olukorra stabiliseerimiseks taotleb Valgevene IMFilt uut abilaenu. Laenu tingimuseks nõuab fond aga struktuurireforme.

"Valgevene majanduskriis on tõsine, kuid sellest on väljapääs," ütles missiooni juht Chris Jarvis esmaspäeval Minskis toimunud pressikonverentsil. "Peamine, mida tarvis on, on kokkulepe tugeva majandusprogrammi üle, mis aitaks Valgevene ees seisvad probleemid lahendada," vahendas agentuur Bloomberg. "Oluline on, et sellele oleks kõigi oluliste osapoolte - presidendi, valitsuse ja keskpanga toetus," ütles Jarvis.

IMF paneb paika põhimõtted. Programmi kestus peaks IMFi hinnangul olema vähemalt kolm aastat ning see peaks sisaldama valuutakursi vabakslaskmist, riigitöötajate palkade külmutamist ning intressimäärade tõstmist laenukasvu ja inflatsiooni ohjamiseks. Viimane riskib aasta lõpuks kiireneda 39 protsendile.

Konkreetseid laenusummasid Jarvise sõnul veel ei arutatud. Kuu algul teatas Valgevene peaminister Mihhail Mjasnikovitš, et riik taotleb IMFilt abilaenu kuni 8 miljardit dollarit. Raha vajab Valgevene jooksevkonto defitsiidi rahastamiseks, mis kärises mullu 16%-le SKPst.

See ei ole Valgevenel esimene kord IMFilt abi paluda - ülemaailmse finantskriisi ajal laenas riik IMFilt 3,5 miljardit dollarit, kohustudes vähendama eelarve defitsiiti ja rahapoliitikat koomale tõmbama. Kui aga lähenema hakkasid mullu detsembris toimunud presidendivalimised, muutis valitsus järsult kurssi.

Neljandaks ametiajaks tagasivalimise kindlustamiseks suurendas president Aleksander Lukašenko riigi kulutusi 38%, tõstes riigitöötajate palku kuni poole võrra. See on üks põhjusi, mis riigi majanduse destabiliseeris. 23. mail devalveeris Valgevene keskpank rubla USA dollari suhtes 36%.

Piiratud hinnad ja väljaveokeeld. Järgnes ostupaanika, mis viis hinnad järsult üles ning sundis valitsust osale kaupadele - näiteks peamistele toiduainetele - hinnapiiri kehtestama. Nädalavahetusel kehtestas riik ka ekspordipiirangud, et inimesed odavate Valgevene kaupadega Poolas äritsemas ei käiks, põhjustades siseturul defitsiiti.

Nii kehtivad nädalavahetusest piirangud näiteks rea toidukaupade ja sigarettide väljaveole, ent niisamuti ei või riigist välja vedada külmkappe, köögipliite, pesuvahendeid, tsementi. Limiteeritud on bensiinikogus, mis piiri ületades auto paagis võib olla. Ning autoga võib piiri ületada vaid korra viie päeva jooksul.

Juba nädalavahetusel toimusid piirangute vastu meeleavaldused, esmaspäeval kasutas valitsus Poola piiri lähistel autodega kiirtee ummistanud protestijate laialiajamiseks märulipolitseid. Üle 20 inimese arreteeriti.

Lääneriigid on Valgevene abistamisel dilemma ees. Valimistulemuste võltsimine ning repressioonid opositsiooniliidrite vastu ajendasid Euroopa Liitu ja USAd Valgevene suhtes uuesti sanktsioone kehtestama. IMFi abilaen tähendaks aga teise käega autoritaarse võimu abistamist.

Olvi grupil on Valgevenes edukas õlletehas. Meie fookus on siseturul - toorme saame kohalikest riiklikest ettevõtetest ja neid hindu reguleerib riik. Nii et kriis meid praegu otseselt ei puuduta.

Kui aga kas või linnasetehases midagi katki läheb ja on vaja masinaid vahetada ja valuutat ei ole, siis sealt hakkaks peale ahelreaktsioon.

Enam on kriisi tunda eksportijate puhul. Valgevene rubla on devalveeritud, kuid see ei tähenda, et see oleks konverteeritav. Kui Valgevene ettevõtjad tahavad välismaalt midagi osta, ei saa nad pangandussüsteemist selleks valuutat. See on see, mis Valgevene majandust praegu kõige tõsisemalt mõjutab.

Probleemid Valgevene rublaga on kestnud juba 2-3 kuud. Kui varem võis konverteerida mitteametliku kursi järgi, siis praegu peab seda tegema riikliku kursiga ja reaalset valuutat riigil ei ole, kattereservi riigipangal ei ole.

Paar nädalat tagasi Valgevenes käies aga otsest puudust ega ostupaanikat kuskilt ei paistnud.