Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Loomsed jäätmed - energeetiline potentsiaal?

    Omal ajal käideldi selliseid jäätmeid ka Valga lihakombinaadi Hummulis asuvas ümbertöötlemiskeskuses, nüüdseks on seal esimese kategooria jäätmete vastuvõtmisest aga loobutud. Ja kuna Rakvere töötleb peaasjalikult vaid oma tööstuses tekkivaid kolmanda kategooria jäätmeid, ongi ASil Vireen kohustus juhul, kui veterinaar on loomsed jäätmed klassifitseerinud esimesse kategooriasse kuuluivaks, need vastu võtta ja ohutuks muuta.
    Kondijahul turgu Eestis pole. Eesti riigiettevõtte ASi Vireen (endine Väike-Maarja loomsete jäätmete töötlemise tehas) toodanguks on lihakondijahu ja tehniline rasv, aga ettevõtte juhataja Peeter Maspanov tunnistas, et paraku pole seda sisuliselt võimalik Eestis realiseerida. Euroliidust lähtuvad seadused nõuavad nimelt, et kõik esimese kategooria loomsetest jäätmetest valmistatud produktid peab n-ö ringlusest likvideerima ehk siis ladestama prügilatesse ja ka siis tuleb rangelt jälgida, et nende keskkonda sattumine oleks välditud.
    Säärane nõue on tingitud Euroopa hirmust mõni aasta tagasi mitmes riigis lokanud hullulehmatõve pärast. Ja kuigi Eestisse see taud ei jõudnud, kehtivad nõuded ka siinmail. Kui aga tehases on käideldud kas või kilogramm esimese kategooria jäätmeid, muutuvad automaatselt ka kõik teised loomsed jäätmed eriti ohtlikeks, seega käsitletakse kogu Vireeni toodangut sellena. Seda ei tohi üldjuhul kasutada kütusena, väetisena ega mingil muul rahvamajandusele kasulikul moel, põletamine on lubatud vaid selleks vastava tunnustuse saanud katlamajades, kusjuures põlemiskambris peab temperatuur ulatuma vähemalt 850-1100 plusskraadini, põletatav kraam peab ahjus viibima kindlaksmääratud aja. Sellepärast tuli Väike-Maarja tehase katel isegi pikemaks ehitada, et põlemisprotsess kauem kestaks.
    Maspanov on aga seda meelt, et nõnda karmid nõuded on ajast ja arust, ning on püüdnud seda juba aasta-poolteist ka keskkonnateenistuse ametnikele selgeks teha.
    Toodang koguneb lattu. "Praegu oleme lähedal sellele, et lihakondijahu ja tehnilist rasva käsitletaks kui piiratud kasutusalaga tooteid, mida võiks kasutada näiteks biokütusena," selgitas Maspanov. "Kuna aga selget otsust veel pole, oleme viimasel ajal kogunud oma toodangu lihtsalt lattu."
    Maspanov räägib, et mõnda aega sai lihakondijahu ja rasva põletada endise ASi maxit Estonia tehases Häädemeestel ja Kunda tsemenditehases. Kuna aga lihakondijahu sisaldab palju fosforit, kartsid ehitusmaterjalide tootjad, et see hakkab kahjustama nende toodangut. Rohkem tunnustatud käitisi, mis võiksid loomseid jäätmeid põletada, Eestis praegu pole.
    Jää pääses liikuma. "Meil on käimas läbirääkimised näiteks Narva soojuselektrijaama ning Ahtmes asuva Viru Keemia Grupi elektrijaamaga, ka keskkonnaamet on soostunud lihakondijahu põletamist lubama," rääkis Maspanov. "Meie tööstuse tulemusel saadav produkt on kõrge kütteväärtusega, jäätmete otse põletamine oleks kõige kallim variant neist vabanemiseks, sest loomakere sisaldab ikkagi kuni 80% vett."
    Jahu ja rasva põletamine on tema hinnangul kõige mõistlikum tee loomsetest jäätmetest vabanemiseks, sest nõnda saab energiat. Tehniline rasv on omadustelt lähedane kergele kütteõlile. TTÜs tehtud katsetused näitavad muu hulgas, et põletamisel käitub rasv diislikütusele lähedaselt, peale selle on sel head määrimisomadused ning rasv ei sisalda väävlit.
    Lihakondijahu on põhimõtteliselt biokütus, kuid enne selle kasutuselevõttu Narva Elektrijaamades tuleb läbi viia katsepõletamised, milleks taotleme praegu lubasid. Võimalikust koostööst saame rääkida siis, kui katsepõletamiste tulemused on selgunud.
    Loomsete jäätmete käitlemist reguleerib Euroopa Parlamendi määrus nr 1069/2009, mis sätestab täpsed kasutusvõimalused. BEN Energeetika OÜ ning Baltic Biogas OÜ arendatavates jaamades loomsete jäätmete, välja arvatud sõnnik, kasutamist ette nähtud pole.
  • Hetkel kuum
Suur analüüs: maailmamajanduse jõujoonte murrangus pole Euroopa seis kiita
Maailmamajanduses annavad tooni Hiina, India ja laiemalt globaalse lõuna tõus ning USA jätkuva olulisuse valguses paistab suurima kaotajana Euroopa, kirjutab majanduspublitsist Liis Laidre Äripäeva essees.
Maailmamajanduses annavad tooni Hiina, India ja laiemalt globaalse lõuna tõus ning USA jätkuva olulisuse valguses paistab suurima kaotajana Euroopa, kirjutab majanduspublitsist Liis Laidre Äripäeva essees.
Vaikne börsipäev viis S&P 500 indeksi uue rekordini
Suurele reedele eelnev kvartali viimane börsipäev kergitas S&P 500 indeksi vaikselt tänavu juba 22. rekordini.
Suurele reedele eelnev kvartali viimane börsipäev kergitas S&P 500 indeksi vaikselt tänavu juba 22. rekordini.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: viie milli eest vaba aega, palun! “Ükskõik kui pees vahepeal asjad on, kõik läheb mööda.“
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi tee avalikust häbipostist töövõiduni: süda jättis löögi vahele
Kiiresti kohanevast IT-ärist konservatiivsema tervisekassa juhiks liikunud Rain Laanet tabas uues ametis kohe tagasilöök – maksumaksjad panid ta haigekassa nime muutmise soovi eest avalikku häbiposti. Aastaid hiljem nimi siiski muutus, nii et asjaosalistel jättis süda löögi vahele.
Kiiresti kohanevast IT-ärist konservatiivsema tervisekassa juhiks liikunud Rain Laanet tabas uues ametis kohe tagasilöök – maksumaksjad panid ta haigekassa nime muutmise soovi eest avalikku häbiposti. Aastaid hiljem nimi siiski muutus, nii et asjaosalistel jättis süda löögi vahele.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Pühadestatistika: Eesti munatoodang suureneb
Eesti munatoodang on viimastel aastatel veidi kasvama hakanud, kuid mullu ületas tarbimine toodangut veel ligi kahekordselt.
Eesti munatoodang on viimastel aastatel veidi kasvama hakanud, kuid mullu ületas tarbimine toodangut veel ligi kahekordselt.
Raadiohommikus: miljard Pärnusse, uut moodi Tallinn ja tippjuhi nipid
Hollandi ettevõte plaanib rajada Pärnusse miljard eurot maksva metanooli ja vesiniku tootmisüksuse. Mida linn asjast arvab, mida ootab ja mida kardab, räägib neljapäeval raadiohommikus linnapea Romek Kosenkranius.
Hollandi ettevõte plaanib rajada Pärnusse miljard eurot maksva metanooli ja vesiniku tootmisüksuse. Mida linn asjast arvab, mida ootab ja mida kardab, räägib neljapäeval raadiohommikus linnapea Romek Kosenkranius.