Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Teedeehitus vajab teede kasutajate raha
Euroopa Komisjoni transpordivolinik Siim Kallas käis välja ettepaneku, et teedeehituse eest peavad maksma võimalikult otseselt teede kasutajad. Usun, et praegu ideesse külmalt suhtuvad Eesti poliitikud ja ametnikud siiski ei pääse ja ka neil tuleb leida võimalusi praegune teede kasutamise maksustamine ümber vaadata.
Peamine probleem on, et praegu kogutakse raha kokkukuivavast allikast. Eestis maksustatakse teede kasutamist kütuseaktsiisi kaudu ja sellest suunatakse raha ka teedeehitusse ja -hooldusesse. Kuid nafta muutub kallimaks, mis seab piirid inimeste tarbimisvõimele, ning autod ökonoomsemaks, mis samuti vähendab kütusetarbimist ja seega ka aktsiisi laekumist.
Praegune süsteem korjab raha ainult omainimestelt, kuid mööda Eesti teid transiitkaupa vedavad välismaa veoautod saavad siin sõita tasuta. Reeglina ei ole neil siin vaja tankida ja kütuseaktsiisi maksta, sest naaberriikides on kütuse ostmine odavam.
Veelgi enam, Eesti vedajad maksavad topelt. Lisaks kütuseaktsiisile peavad Eesti autovedajad tasuma töövahendi omamise eest ka raskeveokimaksu.
Teede maksustamisega on oht maksukoormuse tõusule. Tegelikult ütleb nii Siim Kallas kui ka majandus- ja kommunikatsiooniministeerium oma seisukohas, et ei saa kehtestada lihtsalt uut maksu. Teede kasutamise maksusüsteemi ümber tegemisse tuleb kaasata ka kütuseaktsiis ja raskeveokimaks. Teisisõnu tuleb neid makse vähendada või need üldse kaotada.
Maanteemaksu kogumise tehniline korraldamine on keeruline, on juba mitu aastat väitnud majandus- ja kommu-nikatsiooniministeeriumi ametnikud. Väidetavalt pidi Eesti teedel maksu kogumine minema kulukamaks, kui on maksust saadav tulu. Siiski on enamik Euroopa riike suutnud oma teede kasutamise eest maksu kogumist korraldada ja teenida sellega ka tulu.