Kas kinnistu või ettevõte?

Riigikohus langetas otsuse küsimuses, mis on praktikas arvukaid vaidlusi põhjustanud. 1. juunil tegi riigikohus märkimisväärse otsuse, milles analüüsis maksuameti õigust keelata sisendkäibemaksu mahaarvamist põhjendusel, et tegemist ei ole mitte kinnisasja müügiga, vaid ettevõtte võõrandamisega.

Millal tekib käive? Nimelt ei tekita käibemaksuseaduse järgi ettevõtte või selle osa müük käivet. Kinnistu võõrandamine on aga teatud tingimustel käibemaksuga maksustatav. Maksuhaldur on viimasel ajal sageli keeldunud tagastama sisendkäibemaksu ostjale olukorras, kus müüja jättis käibemaksu riigile tasumata, seda põhjendusel, et kinnistu müügitehing oli näilik tehing, millega üritati varjata ettevõtte üleandmist. Kuna ettevõtte võõrandamisel ei teki käivet, ei ole ostjal ka õigust sisendkäibemaksu maha arvata.

Viidatud otsuses kinnitas riigikohus maksuhalduri seisukohta, et kui tuvastatakse ettevõtte või selle osa üleandmine ning müüja on arvel näidanud käibemaksu, mida seaduse järgi ei oleks tohtinud lisada, ja jätab käibemaksu riigile tasumata, siis ei ole ostjal sisendkäibemaksu mahaarvamise õigust.

Keskseks vaidlusküsimuseks osutus selles kohtuasjas see, kas müüdud korteriomandid moodustasid ettevõtte osa ehk organisatsiooniliselt tervikliku majandusüksuse. Riigikohus selgitas, et maksuhaldur ei tohi vara kogumit liiga kergekäeliselt ettevõtteks või selle osaks kvalifitseerida, vaid peab analüüsima tehingu kõiki aspekte. Näiteks ei saa määravaks olla see, et müüja ja ostja juhatuse liikmed olid varasemalt äripartnerid.

Arvestatavad kriteeriumid on mh kinnisasja, tootmisvahendite ja muude materiaalsete vahendite üleminek; immateriaalsete vahendite ja organisatsiooni ülevõtmine; kliendi- ja hankijasuhete jätkuvus; tegevuste sarnasus enne ja pärast üleminekut; juhtorganite liikmete kattuvus jne. Nn väheste vahenditega ettevõtete puhul on eriti oluline personali säilitamine. Eri tüüpi ettevõtete puhul on nimetatud kriteeriumitel seejuures erinev kaal.

Seega ei tohi müügiobjekti ettevõtteks või selle osaks kvalifitseerimine olla maksuhalduri jaoks mugav põhjendus sisendkäibemaksu tagastamisest keeldumiseks, vaid see eeldab nii vara kogumi kui ka poolte käitumise põhjalikku analüüsi. Sellise analüüsi peaks maksuhaldur esitama juba maksu määramise aluseks olevas haldusaktis.

Autor: Rolan Jankelevitsh