Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Estline laevaliin tootis kümme aastat vaid kahjumit
Ehkki Tallinna-Stockholmi liini opereerival Estline´l oli kümneks aastaks antud monopoolne õigus, ei suutnud laevandusäri omanikele sentigi sisse tuua.
Täna 21 aastat tagasi lõpetas Estline reisilaev Nord Estonia oma esimese reisi marsruudil Stockholm-Tallinn-Stockholm. 17. juunil 1990. aastal alustasid Stockholmist pidulikult reisi kutsutud külalised, kes kõik ühel või teisel moel olid andnud panuse Tallinna-Stockholmi laevaliini avamisse. Silmapaistvam reisija oli kindlasti tollane Rootsi välisminister Carl Bildt. Järgmisel päeval oli laeva pidulik vastuvõtt Tallinnas.
Roheline tee laevaliini avamiseks Tallinna ja Stocholmi vahel anti 28. augustil 1989. aastal, kui Eesti riik sõlmis lepingu, millega anti Rootsi firmale Nordström & Thulin kümneks aastaks Stockholmi laevaliinil monopoolne seisund. Laevaliikluse projekt Estline kaubamärgi all põhines ASi Estline Eesti ja Rootsi firma N & T Estline AB koostöölepingul (Pool Agreement). Estline Eesti suuremad aktsionärid olid Tallinna Autobussikoondis, Eesti Maanteed, Veoautode Liit, Valga Autobaas jt.
Estline Eesti esimene tegevjuht Tõnu Laak meenutas, et „Nord Estonia" kõik 850 kajutikohta oli esialgu suhteliselt harva välja müüdud. „Müüginumbrid siiski paranesid pidevalt, kuni traagilise vahejuhtumini Rootsi ametiühingutegelastega, kes Estline'iga Tallinna tulid ja siin mõrvati,“ rääkis Laak. „Seepeale langes kajutis reisijate ehk rootslastest reisijate arv drastiliselt, kuid algul valdavalt dekil reisivate eestlaste arvukust see oluliselt ei mõjutanud.“
1993. aasta algul tõi Estline senise laeva Nord Estonia asemele liinile uue laeva „Estonia“, mille traagiline hukk 1994. aasta 28. septembril andis firmale väga valusa löögi.
„Sellegi poolest toetasid Rootsi-poolsed omanikud laevaliini tegevust suurest missioonitundest ja ka väikesest lootusest, et Eesti riigiga sõlmitud kümneaastane eksklusiivse õiguse leping end kunagi ka ära tasub,“ lausus Laak. „See lootus ei olnud siiski määratud täitumisele. Sama lootusetuks osutus Eesti-poolsete aktsionäride usk, et pärast laevaliini käivitamist ja selleks vajalike investeeringute tegemist Rootsi kapitalistide poolt, õnnestub neil kogu bisness edukalt ärastada.“
Estline kaubamärgi all opereeriti Tallinna-Stockholmi liinil kuni 2001. aasta alguseni, misjärel läks liin üle Hansatee Grupile. Estline Eesti õigusjärglane E-Liini AS läks 2001. aasta juulis pankrotti 166 miljoni kroonise võlgnevusega.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.