Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Laak laevaliinist: kaks maailma, kaks arusaama

    Praktilisi küsimusi lahendati Stockholmis ja Eesti kontoris tuli tegeleda sellega, et sadamavõimud ja Nõukogude piirivalve laevaliini käivitamist millegagi ei kahjustaks, meenutas Estline Eesti ASi tollane tegevdirektor Tõnu Laak.

    Täna 21 aastat tagasi lõpetas Estline reisilaev Nord Estonia oma esimese reisi marsruudil Stockholm-Tallinn-Stockholm. 17. juunil 1990. aastal alustasid Stockholmist pidulikult reisi kutsutud külalised, kes kõik ühel või teisel moel olid andnud panuse Tallinna-Stockholmi laevaliini avamisse. Silmapaistvam reisija oli tollane Rootsi välisminister Carl Bildt. Järgmisel päeval oli laeva pidulik vastuvõtt Tallinnas.
    „Estline'i käimalükkamisel oli kindlasti kõige keerukam kahest erinevast maailmast pärinevate vaadete ja arusaamade ühitamine,“ nentis Laak ning võrdles olukorda umbes veerandsada aastat varem Nõukogude majandusreformi meetodi iseloomustamisel käibel olnud anekdoodiga, mis viitas samuti „Rootsi kogemuse“ ärakasutamisele meie majanduse ümberkorraldamiseks.
    Nimelt võeti eeskuju sellest, kuidas Rootsis omal ajal vasakpoolselt maanteeliikluselt parempoolsele üle mindi: algul pandi vaid osa autosid paremkäelisele teesuunale liikuma, et vaadata, kas niisugune ümberkorraldus võiks end õigustada. Ja alles hiljem otsustati, kas viia kogu maanteetransport parempoolsele liikumissuunale üle.
    „Nii rakendati omal ajal Nõukogude majandusreforme ja seda ilma naljata,“ kinnitas Laak ning lisas, et Estline'ile sai samuti saatuslikuks selle anekdoodi sõna-sõnalt tõe pähe võtmine ehk puudulik huumorimeel.
    Roheline tee laevaliini avamiseks Tallinna ja Stocholmi vahel anti 28. augustil 1989. aastal, kui Eesti riik sõlmis lepingu, millega anti Rootsi firmale Nordström & Thulin kümneks aastak Stockholmi laevaliinil monopoolne seisund. Laevaliikluse projekt Estline kaubamärgi all põhines ASi Estline Eesti ja Rootsi firma N & T Estline AB koostöölepingul (Pool Agreement). Estline Eesti suuremad aktsionärid olid Tallinna Autobussikoondis, Eesti Maanteed, Veoautode Liit, Valga Autobaas jt.
    Nordström & Thulin paigutas laevandusprojekti 270 miljonit Rootsi krooni (502,2 miljonit Eesti krooni), millest 158,1 miljonit Eesti krooni läks sadamaterminalide ja muu infrastruktuuri väljaehitamiseks.
    „Nordström & Thulini omanikud maksid kõik kulud laeva hankimiseks, mehitamiseks ning Estline'i värvidesse seadmiseks, samuti liini mõlemasse otsa terminali ehitamiseks,“ rääkis Laak. „Tallinna Estline'i terminali ehitamiseks tuli tollast sadamadirektorit paar korda Silja Line'i ja Wiking Line'iga Läänemerele ringreisile viia, mille käigus kõik Eestist olenevad küsimused otsustatud said.“
    Laak ei varja oma iroonilist suhtumist Estline Eesti aktsionäridesse. „Üsna kummastav oli kuulda nende suust juba paari esimese laevareisi järel kärsituid küsimusi stiilis kui kaua meil veel neid rootslasi Estline'is vaja läheb ja kas me juba ilma nendeta hakkama ei saa,“ rääkis Laak. „Nad ei tulnud millegipärast selle peale, et just nende küsimustega väljendasid nad kõige ilmekamalt soovi katsetada ühistegevuse ruumis – Pool Agreement! – eri osalistele samaaegselt nii parempoolse- kui ka vasakpoolse liiklemise vabadust, kuigi oma igapäevatöös oleksid nad seda kindlasti absurdseks pidanud.“
    Kuna juhatuse ja tegevjuhtkonna vahel ei tekkinud konstruktiivset koostööd, lasti Tõnu Laak 1990. aasta lõpus lahti.
    „Minu vallandamise põhjuseks oli ühekordne raske töödistsipliini rikkumine, mis seisnes aktsionäridele meelepärase eelarve mitteesitamises 1991. aastaks,“ selgitas Laak. „Lõppkokkuvõttes aktsionäridele meelepärast eelarvet – mitte segi ajada illusiooniga! – ei sündinud ka järgmise kümne aasta jooksul ning lõpuks tuli "samaaegselt vasakpoolse- kui ka parempoolse bussiliikluse eksperiment Läänemerel" ebaõnnestunuks kuulutada ning firma E-Liini nime all pankrotistunuks kuulutada.“
     
     
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Jeen saavutas 34 aasta madalaima taseme, analüütikud ootavad valitsuse sekkumist
Jaapani jeen langes kolmapäeval 34 aasta madalaimale tasemele, nõrgenedes USA dollari suhtes kuni 151,97-ni, mis on tekitanud turul küsimusi valitsuse sekkumise kohta Jaapani valuuta toetamiseks.
Jaapani jeen langes kolmapäeval 34 aasta madalaimale tasemele, nõrgenedes USA dollari suhtes kuni 151,97-ni, mis on tekitanud turul küsimusi valitsuse sekkumise kohta Jaapani valuuta toetamiseks.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Eestlane tõusis suure Soome börsifirma ärijuhiks
Varem Kristiine ja Rocca al Mare kaubanduskeskuseid juhtinud Helen Metsvaht läks omanikfirma Cityconi juhatusse ärijuhiks.
Varem Kristiine ja Rocca al Mare kaubanduskeskuseid juhtinud Helen Metsvaht läks omanikfirma Cityconi juhatusse ärijuhiks.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Läti keskpank tõmbas kasvuprognoosi allapoole
Läti Pank korrigeeris selle aasta majanduskasvu prognoosi ja näeb nüüd, et riigi majandus võiks sel aastal kasvada 1,8 protsenti.
Läti Pank korrigeeris selle aasta majanduskasvu prognoosi ja näeb nüüd, et riigi majandus võiks sel aastal kasvada 1,8 protsenti.
Kohus nõuab ettevõtjalt äritüli keskel sadu tuhandeid eurosid
Ärimees Priit Kotkase ettevõtetel tuleb kohtuotsusega maksta pea 200 000 eurot ettevõttele, kus ta on teiste omanikega aastaid tülitsenud.
Ärimees Priit Kotkase ettevõtetel tuleb kohtuotsusega maksta pea 200 000 eurot ettevõttele, kus ta on teiste omanikega aastaid tülitsenud.