Uuring: osal on palk tõusnud

Uuringust selgus, et alla Eesti I kvartali keskmise brutopalga ehk alla 792,34 euro jäid näiteks müüja-kassapidaja ja tootmise lihttöölise palk, kes teenisid ühes kuus vähem kui 600 eurot. Laotöölise palk oli veidi üle 600 euro, klienditeenindajal üle 700 euro.

"Nii palju, kui mina olen Premia ja teiste sarnaste ettevõtetega kokku puutunud, siis kõige lihtsam käsitsi tehtav tootmistöö on tõesti kõige madalamalt tasustatud ning sellele järgneb laotöötajate palk," nõustus tööandjate keskliidu uuringu tulemustega Premia Tallinna Külmhoone juhatuse esimees Kuldar Leis.

Leisi arvates on Eesti ettevõtetes mingi ametipositsiooni palk suhteliselt sarnane. "Kui keegi maksaks näiteks tunduvalt vähem, siis voolaks inimesed sealt ära. Vastupidi aga ei ole kellelgi jõudu ka oluliselt rohkem maksta, kui on tegemist lihtsa käsitööga," selgitas ta.

Kõige kõrgem palk on uuringu järgi arvutihooldajatel, kelle töötasu number küünib pea 1200 euroni, arvepidamis- ja raamatupidamistöötajate palk on veidi üle 1000 euro.

Tööandjate keskliidu juhataja Tarmo Kriis tõdes, et palgasurve on praegu tõesti olemas. "Mina aga ei näe, et erasektor hakkaks praegu palkasid tõstma. Teoreetiliselt saame sellest rääkida järgmise aasta alguses," lisas ta. "Palka ei tohiks kindlasti tõsta avalik sektor," arvas ta.

Tööandjate keskliit ei poolda ka alampalga tõstmist. "Alampalk on praegu samal tasemel mis aastal 2008 ja meie seda sel aastal kindlasti tõsta ei kavatse," rääkis Kriis, kes nimetas veaks majanduskriisieelset olukorda, kus alampalga tõus oli seotud keskmise palga tõusuga.

Kriisi sõnul võiks alampalga tõstmine viia selleni, et mõni töökoht kaotatakse sootuks ning inimtööjõud asendatakse tehnoloogiaga, mis tekitaks veelgi enam töötuid juurde.