Riigikohus: kuidas tühistada röövellikku laenulepingut

Riigikohtu teatel käsitlesid nad tehingu tühisust heade kommete vastasuse tõttu „liigkasuvõtmise“ tunnustel reguleeriva TsÜS § 86 lg 2 ja 3 kohaldamist esmakordselt.

2009. aasta detsembris Placet Group OÜlt kuuks ajaks 1000 krooni laenanud naine kohustus laenu põhisummalt intresse maksma 0,65% päevas ehk 240% aastas, kuid esitas kaks nädalat enne tähtaja kukkumist Harju Maakohtule hagi laenulepingu tühisuse tuvastamiseks.

Kohus rahuldas 2010. aasta septembris hagi, leides, et laenuleping on vastuolus heade kommetega ning seetõttu tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 86 lg 1 alusel tühine.

Tolle seaduse § 86 lg 3 sätestab, et kui sama paragrahvi lõike 2 punktis 2 nimetatud vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt ebamõistlikult tasakaalust väljas, siis eeldatakse, et pool teadis või pidi teadma teise poole erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muudest sellistest asjaoludest. Tarbijakrediidilepingute puhul eeldatakse, et pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas muu hulgas siis, kui tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr ületab Eesti Panga avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra üle kolme korra.

Laenukontor ei saanud õigust ka Tallinna ringkonnakohtus ning vaidlus jõudis lõpuks riigikohtusse.

Riigikohus märkis, et lepingu tühisusele tuginev pool peab tõendama vähemalt üht sundseisu iseloomustavat täiendavat asjaolu. Mida rohkem on vastastikuste kohustuste väärtus heade kommete vastaselt tasakaalust väljas või mida ebasoodsamad on tehingu tingimused, seda vähem on alust arvata, et mõistlik inimene oleks sundolukorrata sellise lepingu sõlminud.

Maakohus luges riigikohtu kolleegiumi hinnangul laenulepingu tühisuse tuvastatuks, kuna tulenevalt TsÜS § 86 lg 3 mõttest on laenuandja kohustus veenduda, et laenuvõtja ei teinud tehingut tulenevalt oma erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muust sellisest asjaolust, ning kostja laenuandjana ei ole nimetatud kohustust täitnud. Kolleegium leidis aga, et maakohus on jätnud tuvastamata mainitud paragrahvi kohaldamise eeldused ja kohtuotsusest ei selgu, milles seisnes hageja sundolukord.

Riigikohus otsustas tühistada ringkonnakohtu määruse ja saata asja uuesti Tallinna ringkonnakohtusse Placet Groupi apellatsioonikaebuse menetlussevõtmise otsustamiseks.

Placet Groupi esindav Advokaadibüroo Glimstedt märgib, et antud vaidluse puhul kohustus 1000 krooni laenanud inimene kuu aja pärast tagastama 1200 krooni. Büroo vandeadvokaat Indrek Leppik täpsustab, et kõrge intressimääraga laenulepingud ei ole automaatselt tühised ja vaidlusalune laenuleping on kehtiv.

Riigikohtu hinnangul tuleb tehingu heade kommete vastasust eitada juhul, kui soorituste väärtuste vahe oli küll suur, kuid laenaja jaoks sundolukorda ei olnud, sest isik oleks sõlminud tehingu igal juhul, talle oli tehingu väärtus ükskõik. Samuti viitas Riigikohus, et lepinguvabaduse põhimõtet järgides on võimalik laenuandjal tõendada, et lepingupooltele ei olnud soorituste väärtuste vahe oluline. Sellisel juhul ei ole heade kommetega vastuolus ka kõrge intressimäär.