Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Ansip: Kreeka arutluse objektiks ei olnud

    Peaminister Andrus Ansipi sõnul ei olnud  Euroopa ja maailma finantsturge kõigutav Kreeka täna Brüsselis lõppenud Ülemkogul arutluse objektiks. Kärbete ulatuses annavad kreeklased aga Eestile juba silmad ette.  

    Intervjuu peaministriga.
    • Mida täna lõppenud Ülemkogu andis selleks, et euro püsiks ja Kreeka võlakriis ei saadaks uut šokilainet üle maailma finantsturgude?
    Kreeka teema sellel Ülemkogul arutluse objektiks ei olnud. Ülemkogu väljendas oma tunnustust Kreeka valitsuse suhtes, kes on praegu juba võtnud väga ulatuslikke meetmeid kasutusele selleks, et Kreeka riigi rahandust paremasse korda viia. Ülemkogu avaldas lootust, et ka Kreeka parlament kavandatud abiprogrammi meetmed heaks kiidab. Ülemkogu ei saanudki palju seda teemat käsitleda, sest rahandusministrite koosolek otsustas hiljuti arutelu edasi lükata ja ega EOFINist Ülemkoguni nii palju uut informatsiooni ei tulnud, et oleks olnud põhjust seda teemat avada.Aga siiski tuleb tunnustada Kreeka valitsuse tegevust – nad on teinud üksjagu palju. Meil on Eestis kombeks endale rusikaga rinda taguda ja kiita, kui suured kangelased ja kärpimise maailmameistrid me oleme. Tegelikult kreeklased on palju enam kärpinud kui meie oleme seda teinud ja kui keegi maailmameistri tiitlit endale tahab, siis sellele võivad pretendeerida kas Läti või Kreeka.Läti on väga hea näide sellest, kuidas õigeaegne finantsabi koos valitsuse efektiivse tegutsemisega võib imet teha. Läti defitsiit, kui nad kärpimist alustasid, oli ligi 20% ja prognooside järgi järgmisel aastal mahub nende defitsiit stabiilsus- kasvupaktiga lubatud 3% piiresse. Kui see Läti puhul oli võimalik, miks siis mitte ka teistes programmi alustes riikides.
    • Kreeka on esitanud uue abitaotluse?
    Ei, Ülemkogul seda ei olnud päevakorras. Ilmselt see tuleb, kuid peaministrina ei hakka ma spekuleerima.
    • Tänaste uudiste järgi Euroopa Finantsstabiilsuse Mehhanism (EFSM) Kreeka teises abipaketis ei osaleks. Kas abi jätkuks siis kahepoolsete laenudena nagu seni?
    Kuna seda teemat ei käsitletud, ei saa ma seda kommenteerida. Siiamaani on Kreekat abistatud kahepoolsete laenude alusel. Euroopa Komisjon jälgib laenude tingimusi ja Komisjoni korraldusel tehakse väljamakseid. Hetke probleem on selles, et ette nähtud tingimusi ei ole Kreeka suutnud täita. Sellepärast pole järgmist abimakset tehtud.Millises vormis võiksid olla järgmised abistamised, seda ei ole Ülemkogu tasandil arutatud. Kui abipalve saabub enne, kui rakendub ESM (Euroopa Stabiilsusmehhanism, jõustub 2013. a juulist – toim.), siis peaks ta olema seni kehtinud mehhanismide või seni töötavate mehhanismide vahendusel antav abi. Eesti kavatseb osaleda EFSFis (euroala ajutine kriisifond, Euroopa Finantsstabiilsuse Fond) ja ESMis. Nende mehhanismide kaudu on meie potentsiaalne abi osutamine võimalik.
    • Mis saab siis, kui Kreeka parlament säästukava tuleval nädalal ei kinnita?
    Ei käsitlenud seda teemat. See on spekulatsioon. Saan avaldada vaid veendumust, et nii nagu George Papandreou uuele valitsusele avaldati parlamendis usaldust, nii toetatakse ka seda finantskonsolideerimise programmi.
    • Ülemkogu arutas ka majanduskoostöö reeglistiku tugevdamist euroalal ja liikmesriikidele nn Euroopa semestri raames antud soovitusi. Kuhu ja miks kadus Euroopa Komisjoni soovitustest Eestile soovitus kergendada tööpuuduse vähendamiseks eelkõige madalama sissetulekuga inimeste maksukoormat? Kui palju saavad riigid neid soovitusi n.ö modifitseerida?
    Euroopa Komisjoni soovitused, mis on saanud ka Ülemkogu soovitusteks, on ikkagi liikmesriikide endi poolt pakutu, endale võetud kohutused. See pole ette kujutatav, et Brüsselist hakkab tulema diktaat, mida üks või teine liikmesriik tegema peab. Need soovitused on suuresti sündinud koostöös liikmesriikidega ja ma ei tea, kuidas sellistesse paberitesse võis selline soovitus projektina sisse tulla, mis mitte raasugi ei ühildu meie ühetaolise maksusüsteemiga. Seda, et taolist soovitust ei antud, tuleb pidada täiesti loomulikuks. Mõttetu on jagada soovitusi, mida nagunii rakendama keegi ei kavatse hakata.
    • Kui neid soovitusi saab modifitseerida, kas see ei õõnesta selle n.ö uue protseduuri usaldusväärsust?
    Ei, vastupidi. Liikmesriigid on ju ise pakkunud välja, missuguseid kohustusi nad on valmis võtma. Need on Euroopa Komisjoniga läbi räägitud ja nad on tulnud soovitustena liikmesriikidele tagasi. Eesti on iseseisev riik ja vaevalt, et suveräänsele riigile meeldiks, kui keegi hakkaks dikteerima, mida üks riik tegema peaks ja mida teha ei tohi. On asjad, mis me oleme andnud Euroopa Liidu ühispädevusse, ja on teised asjad, mille me oleme selgelt ja ühemõtteliselt jätnud liikmesriikide pädevusse. Otsesed maksud on ühemõtteliselt liikmesriikide pädevuses ja nende kehtestamist ei ole ühispädevuseks ära antud.
    • Edasi lükkus ka „sixpack“ (kuue uue regulatsiooni pakett – toim) reformipaketi kinnitamine, kuna Euroopa Parlamendiga alles vaidlused jätkuvad. Olemuslikult puudutab see euroala ühiselu normidest kinni pidamist – liikmesriigid püüavad taas luua võimalusi, et rikkumise korral sanktsioonid ei rakenduks.
    See on see ümber pööratud kvalifitseeritud enamus (liikmesriigi korrale kutsumise blokeerimiseks peavad teised liikmesriigid hääletama selle vastu, mitte poolt, nagu seni – toim.), milles on automaatsust üksjagu ja mis on minu hinnangul päris hea lahendus.
    • Mis kindlust see annab Euroopa maksumaksjale, et kriisid ei kordu, kui juba hakatakse reegleid leevendama?
    Ma ei ole veendunud, et keegi kavatseb neid reegleid leevendada, milles me Ülemkogul oleme kokku leppinud.
    • Miks ei usu Saksa, Soome, Eesti avalikkus, et nende endi jõukus on seotud euro püsimise ja Kreeka abistamisega?
    Soomlased usuvad küll. Ma olen hiljuti lugenud, et kõige tugevam toetus eurole eurotsooni liikmesriikides on Soomes. Selline küsimus ei vasta tõele. Enamus usub. Küllap on sama lugu ka Saksamaal. Vähemalt niisuguste sakslaste enamus, kes riigi rahanduse toimimist mõistab, saab aru, kui vajalik ühisraha Euroopa Liidule on ja missugused plussid ühisrahal on. See võtab ära igasugused kursiriskid ja praeguses kriisis on see ikkagi väga suur pluss olnud, et meil ei ole neid kursiriske olnud.
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Vaikne börsipäev viis S&P 500 indeksi uue rekordini
Suurele reedele eelnev kvartali viimane börsipäev kergitas S&P 500 indeksi vaikselt tänavu juba 22. rekordini.
Suurele reedele eelnev kvartali viimane börsipäev kergitas S&P 500 indeksi vaikselt tänavu juba 22. rekordini.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Eestis tegevuse müünud lihatootja loobus ka Rootsi ärist
Möödunud suvel Eesti Rakvere lihakombinaadi müünud Soome toidutootja HKScan on nüüd ära müünud ka tegevuse Rootsis.
Möödunud suvel Eesti Rakvere lihakombinaadi müünud Soome toidutootja HKScan on nüüd ära müünud ka tegevuse Rootsis.