EL lubab Kreekale uut abi, kuid nõuab kärbete läbisurumist

Omaltpoolt kordasid ELi valitsusjuhid eile Brüsselis alanud tippkohtumise esimese päeva õhtul, et on „valmis tegema kõik, mis vaja euroala kui terviku stabiilsuse kindlustamiseks“, vahendas agentuur Bloomberg.

„Jõudsime kokkuleppele, et Kreeka saab uue abipaketi,“ ütles täna tippkohtumise teisel päeval Saksamaa kantsler Angela Merkel.

Kreeka peaministril tuleb nüüd saada parlamendi toetus säästukavale, mis näeb ette 78 miljardi euro ulatuses uusi kärpeid, maksutõuse ja riigivara erastamist. Neljapäeva õhtul jõuti IMFi, ELi ja Euroopa Keskpangaga kava ülesehituses kokkuleppele.

Kreeka peaminister George Papandreou nimetas uue abi lubadust positiivseks signaaliks Kreeka tuleviku jaoks.

ELi liidrid püüdsid survestada ka Kreeka suurima opositsioonipartei liidrit Antonis Samarast, kes on avalikult teatanud, et tema partei hääletab tuleval nädalal säästukava vastu. Eile õhtul tehtud avalduses kutsusid ELi liidrid Kreeka kõiki poliitilisi parteisid üles majandusprogrammi toetama, märkides, et vajalike muudatuste ulatust arvestades on rahvuslik üksmeel edu jaoks hädavajalik.

Papandreou lubas omalt poolt saada reformikavale parlamendi toetuse. See on eelduseks, et Kreeka saab juulis kätte järgmised 12 miljardit eurot läinud aastal Kreekale eraldatud 110 mld euro suurusest abilaenust ning uue abipaketi järgmiseks kolmeks aastaks. Vastasel juhul ähvardab Kreekat pankrot, mille võimalike tagajärgede pärast maailma majandusele on viimastel päevadel muret avaldanud ka USA ja Hiina.

Kreeka parlament hääletab säästukava 30. juunil, mis võimaldaks 3. juulil erakorraliselt kogunevatel ELi rahandusministritel Kreeka järgmine laenumakse heaks kiita.

Mõru pilli allaneelamiseks lubas EL lihtsustada Kreeka jaoks ELi struktuurifondide kasutamist.

Euroopa Liidu AAA reitinguga riigid nagu Saksamaa ja Soome nõuavad, et Kreeka teises abipaketis aitaksid koormat kanda ka pangad, kindlustusfirmad jm Kreeka võlausaldajad. Selleks oodatakse neilt vabatahtlikku valmisolekut jätkata Kreeka finantseerimist. ELi valitsusjuhtide eileõhtuses avalduses toetatakse lahendust, mis ei sisaldaks mingeid sunnielemente, mille põhjal reitinguagentuurid võiksid selle ikkagi tõlgendada kui võlakohustuste täitmata jätmist.

Kõnelused pankadega on juba alanud ja neid ei koordineerita Brüsselist – neid peab iga riik eraldi.