Uksetootja ekspordiedu

"Eksport liigub plaanipäraselt üles - tänavu esimeses kvartalis moodustas eksport ligi 40% kogukäibest," ütles ASi Kinema tegevjuht Andrus Allikoja ja lisas, et ettevõte on ekspordi suunal liikunud sammhaaval, kuid sihikindlalt - alustati Soomest, sealt liiguti Rootsi ja siis Norrasse.

"Kui me oleksime alles 2008. aastal, masu ajal hakanud fokuseeritult ekspordiga tegelema, siis ilmselt praegu oleksime seisus, kus poleks isegi lennupileti raha Soome sõiduks," rääkis Allikoja. "Tagantjärele võib öelda, et tegime juba 2005. aastal õiged otsused ja sammud ning hakkasime investeerima eksporditurgudele."

Kinema asus Soome turule trügima 2005. aastal. "Kaks esimest aastat pommitasime suuri kliente pakkumistega, mis kõik tühja läksid, aga kolmandal aastal hakati meile andma väiksemaid töid ja praegu oleme jõudnud sinnamaani välja, et meile usaldatakse juba suuri projekte," tutvustas Allikoja ettevõtte ekspordistrateegiat. "Kõik võtab aega. Ega soomlane, norrakas ja rootslane ei oota sind, sa pead ise ennast tõestama ja turule ennast nii-öelda söödavaks tegema."

Kui nimetada Kinema viimase aja suuremaid välisprojekte, siis maikuus lõpetati Helsingis autorendifirma Europcari keskuse tõstuste tarnimine ja paigaldamine ning praegu töötatakse Helsingis ühe suure motokeskuse objektil.

Kinema juht teeb "piimaringe". Allikoja rõhutas isiklike kontaktide olulisust välisturgudel. "E-posti või telefoni teel võid kohtumise kokku leppida, aga äri sa nii ei tee," jagas ta õpetussõnu. "Nimetan neid ringkäike poolnaljatades piimaringideks, kui kohtud ringreisi jooksul 20-30 potentsiaalse kliendiga. Messidel osalemine on samuti oluline, kuid messile ei saa külmalt minna - et paned boksi püsti ja ootad, et äkki näkkab. Sul peab juba enne teada olema, keda sa messil enda boksi kutsud."

Kinema on aastaid peamiselt eksportinud omatoodangut ehk tõstuksi. Eelmisel aastat juurutati aga uued omatooted ning Rootsi turule hakati tootma voldikuksi ning Soome turule klaas-alumiiniumtooteid.

Rootsi eripära sundis voldikuksi tootma. "Kui mujal Euroopas ei ole voldikuksed eriti populaarsed, siis Rootsi turg erineb selle poolest kardinaalselt - 60% Rootsi tööstusobjektide ustest on voldikuksed," rääkis Allikoja. "Kuna meil on tõsised huvid Rootsi turul ja et seal konkurentsis olla, pidime voldikuste tootmisega pihta hakkama."

Klaas-alumiiniumtoodete (fassaadid, uksed, aknad) tootmiseks oli Kinemal samuti vägagi oluline põhjus. "Kui sa võtad teha ühe suure, näiteks logistikakeskuse objekti, siis seal on hästi palju avasid ja meie eesmärk on kõik avad kinni panna," põhjendas Allikoja. "Et kõik kliendid saaksid meilt toote vastavalt soovile: üks tahab näiteks kiirrullust, teine tahab tulekindlat ust, kolmas külmkambri ust."

Kui me Eestis mahume konkureerima, küll me mahume konkureerima ka Soomes, sest Soome turg on ju mitu korda suurem kui Eesti turg, kommenteeris ASi Saku Metall juht ja omanik Tarmo Villemi tõstustetootja OÜ Kinema ekspordiedu.

Villemi täpsustas, et Saku Metalli peamine ekspordiartikkel Soome turul on tulekindlad uksed ja tõstuksi on nad sinna suhteliselt vähe müünud.

Villemi andmeil oli neil aga esimese kvartali uksemüük nii Eestis kui ka Soomes suhteliselt õnnetu. "See kvartal oli ilmselt üks halvemaid üldse meie ajaloos," tunnistas Villemi ja lisas, et põhjuseks oli ilmselt väga külm talv ja madalseis ehituses.

"Teine kvartal on juba oluliselt parem olnud ja ka müük Soomes on hästi kasvanud," sõnas Villemi. "Ilmselt kolmas-neljas kvartal tulevad veel paremad, sest need kvartalid on avatäidete müügis alati paremad olnud."

Villemi sõnul suurenes neil müük Soome oluliselt siis, kui majanduskriis Eestisse jõudis. Müük Soome ulatus pooleni kogu uksemüügist.

Saku Metallil on tütarfirmad Soomes ja Lätis.