Kreeka majandusel on potentsiaali

Kreekat peetakse lootusetuks juhtumiks, kuid lähimal vaatlusel on riigi majandusel mitmeid tugevaid külgi. Tihti unustatakse, et ka näiteks lennufirma Easyjet on Kreeka juurtega.

Ülemaailmse laevanduse kasv on pikemas perspektiivis 3 kuni 4 protsenti – isegi kui veotasud on praeguse seisuga vaid mõõdukad. „Laevandus on globaalne kasvav turg. Kreeka ettevõtjad on siin täiesti tegevad ja heas seisus. Neil tasuks praegu võimalusi kasutada ja tegevust laiendada,“ ütles FTD-le Deutsche Banki ekspert Eric Heymann. „Kreekal on laevanduses konkurentsieeliseid,“ ütleb ka Kreeka ekspert mõttekojast Eliamep Jens Bastian. Kreeka kaubalaevastiku suurus on Jaapani järel maailmas teisel kohal, tankerite arvult ollakse koguni maailmas esikohal. Kui hästi on võimalik laevandusega teenida, näitab kasvõi see, et Londonis elav laevaomaniku võsu Stelios Haji-Ioannou asutas odavlennufirma Easyjet.

Tohutu potentsiaal on ka transpordi osas, kaasa arvatud torujuhtmed. Kreeka asukoht on geograafiliselt soodne, vahendades Euroopa Liidu, Balkani ja Lähis-Ida vahel. „Sadamate väljaehitamise ja erastamisega annaks aja jooksul palju teenida,“ arvab Berenberg panga peaökonomist Holger Schmieding. Investeeringutel infrastruktuuri oleks tohutu mõju majanduskasvule tervikuna.

Turism on juba praegu üks Kreeka majandusi suuremaid tugisambaid. Aga ka siin annaks üht-teist ära teha, näiteks luksusturismi alal, arvestades varakaid kliente USA-st ja Venemaalt. Samuti tuleks rohkem rõhuda Hiina turistidele, kes tunnevad huvi Euroopa ajaloo vastu. Kreeka turismile on hästi mõjunud ka rahutused Tuneesias ja Egiptuses. „Araabia kevad on Kreeka suvi,“ ütles Bastian.

Kreekas on palju päikest, seda on aga veel vähe ära kasutatud. Kreekast võiks saada Euroopa Liidu taastuvenergia tootja, rohkem võiks päikesepaneele olla ka eramajade katustel. „Siin on suur potentsiaal nii kohalikule ehitustööstusele kui käsitöölistele,“ arvas Bastian.

Euroopa Komisjoni hinnangul on Kreeka üks paljulubavamaid ekspordisektoreid farmaatsiatööstus. Rahvusvaheliste kontsernide kohalolek võimaldaks rõhuda enam ka teadusuuringutele ja arendusele.

Tegemist on traditsiooniderikka tööstusharuga, kus on palju kasutamata võimalusi. Nii on näiteks Kreeka suurimas laevaehitustehases Vahemere piirkonna parimad võimalused allveelaevade ehituseks. Liiga paljud tehased on seni aga sõltuvuses riiklikest tellimustest.

Autor: Katri Soe-Surén