Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Elis Saareväli ilu otsides
Kunstihoone galeriis avatud näitus "Unelmad ja häving" toob vaatajani noore kunstniku Elis Saarevälja virtuoosse joonistamisoskuse ja noorusliku kire oma subjekti vastu.
Galerii on täidetud suuremõõtmeliste must-valge-halli skaalas tehtud lõuenditega, millest igaüks oskab vaataja pilku haarata ja seda paraja aja kinni hoida.
Me näeme inimesi. Detailidest säästetud, must-valgeid inimfiguure, kellele on heal juhul selga jäetud vaid aluspesu. Niimoodi toimides, eemaldades inimestelt ühe sotsiaalse kuuluvuse näitaja - rõivad - eemaldab Elis Saareväli ühtlasi ka esmased eelarvamused. Ta tahaks justkui korrata vana tuntud tõde, et alasti oleme me kõik ühesugused, korraga nii ilusad kui ka koledad.
Tähelepanu on inimesel. Saareväli kujutab naabri-Matit ja naabri-Mallet või juhuslikku lõbusat joodikut Balti jaama lähedalt, kes omaette ümisedes tantsu lööb. Eluraskused ei ole neile tegelastele näkku kirjutatud, ent samas annab kunstnik neist õrnalt aimu. Aluspesu väel inimesed poseerivad valgel taustal - justkui veel üks viis kunstnikul oma subjekte kontekstist välja rebida. Tähelepanu on rangelt pööratud vaid inimesele ja veelkord inimesele. Kes on see Elis Saarevälja inimene? Reet Varblane ütles näituse sissejuhatavas tekstis, et Elis Saarevälja inimesed on ühiskonna sotsiaalsete kihtide läbilõige.
Saarevälja inimene on üheltpoolt tuttavlik, teisalt võõristust tekitav. Vahepeal näitab kunstnik meile ainult osa sellest inimesest - vana mehe ja vana naise paljast keskkohta või siis ainult üht detaili - jalga, kuid see jalg on kõnekam kui mõni portree.
Asjad on nii, nagu nad päriselt on. Ta otsib ilu. Ilu selles, mida tavaliselt ilusaks ei peeta - lodevates kehades ja kottis aluspesus. Nii nagu on päriselt ja siis, kui keegi teine ei näe. Kontrastiks on näitusel ka üks ruumivaade, kus võltsid iluideaalid ajakirja lehekülgedel poseerivad.
Oleks sobilik lõpetada kunstniku enda poeetiliste ridadega. "Kas ainult luuserid otsivad maailmas veel ilu, sellal kui kogu maailm tormab ringi, et teha midagi kasulikku, teenida kasumit? Kas kunstniku eesmärgiks peaks olema leida võti igapäeva halluse mutrite lahtikeeramiseks, et päästa sinna vahele kiilunud ilu? Kui ilu hakkab maailmas otsa saama, kas kunstnikul tuleks siis olla sadist ja peksta ilu jõuga välja?"
Autor: Ragne Nukk