Börsiettevõtte väikeaktsionär ei tohi olla mängukann

Äripäev kirjutab täna, kuidas aasta tagasi börsilt lahkudes maalis Norma juhtkond väikeaktsionäridele esitatud väljaostu pakkumist põhjendades ettevõtte lähitulevikust kurva pildi, kuid tegelikult lõpetati väga heade tulemustega.

Äripäeva hinnangul ei adu börsiettevõtete juhid vastutust omanike, eelkõige väikeaktsionäride ees, jättes nad kas infota või saates neile valesignaale, manipuleerides niimoodi turuga. Mõlemad käitumised on näiteks pika börsitraditsiooniga USAs karistatavad.

Nokk kinni, saba lahti. Ühelt poolt on Äripäev kritiseerinud börsifirmade aktsionäride vähest teavitamist, sealhulgas prognooside avaldamist. Ettevõtte juht peab seadma adekvaatseid eesmärke ja need ka välja ütlema. Avaliku ettevõtte aktsionärid ei pea ettevõtte käekäiku ja eesmärke ise aimama või toetuma vaid analüütikute arvamusele. Prognooside avalikustamine on oluline ka selleks, et aktsionärid saaks juhtkonna tööd hinnata. Ei ole ühtki tõsiseltvõetavat argumenti, miks aktsionärist omaniku ees ettevõtte plaane ja prognoose varjata.

Teiselt poolt on ilmnenud mitu näidet, kus ettevõtte juhid on kas teadlikult või teadmatusest püüdnud nendesamade prognoosidega turuga manipuleerida, andes vastuolulisi või suunatud teateid. Seejuures kaotajas on taas väikeaktsionärid.

Näiteks tänase Äripäeva kaaneloost nähtub, et 2010. aasta kevad-suvel börsilt lahkudes teatas Norma juhatus eeldatavalt kesistest müügitulemustest, kuid tegelikult kasvas ettevõtte käive aastaga tervelt poole võrra ja brutokasumi marginaal ületas koguni kriisieelset aega. Paratamatult tekib küsimus, kas Norma juhatus tegi meelega negatiivse tulevikuprognoosi, et meelitada investoreid aktsiaid müüma odava ülevõtmishinnaga? Jah, alahinnatud prognoos ei pruugi tingimata tähendada sihilikku soovi ettevõtte väärtust väiksemana näidata ja pakkumist väikeaktsionäridele atraktiivsemaks muuta. Kuid ligi 50% möödapanek ei saa olla juhuslik. See näitab kas insaideritest juhtkonna ebapädevust või sihilikku prognooside alahindamist. Igal juhul väikeinvestorid tunnevad end petetuna.

Manipuleerimise näiteid veelgi. Samamoodi käib võimaliku turuga manipuleerimise õhukesel jääl Baltika juhtkond. Aprillis ja mais Baltika aktsiate lisaemissioonist teatanud tegevjuht Meelis Milder on sattunud finantsinspektsiooni huviorbiiti. Täpsemalt inspektsioon uurimist ei kommenteerinud, kuid andis mõista, et see on seotud Milderi vastuoluliste sõnavõttudega. Muu hulgas ka Äripäeva veergudel lubas Milder, et aktsiate lisaemissioon on suures osas suuraktsionäride poolt tagatud, kuid 27. juunil teatas lisaemissiooni tühistamisest ning kuulutas välja uue.

Börsiettevõtted vajavad jätkuvalt rohkem läbipaistvust. Seda peamiselt väikeinvestorite huvides. Börsiettevõtted ei peaks ootama juhiseid finantsinspektsioonilt või börsilt, vaid astuma ise samme avatuse ja läbipaistvuse suunas, tagades nii iseenda aktsionäride huvide kaitstuse. Siia alla kuulub ka insaiderite aktsiatehingute avalikustamine vastava teatena, millest Äripäev kirjutas kuu aja eest. Äripäev arvab, et hea eeskuju on nakkav.

Väikeinvestorid peavad aga veelgi enam seisma oma huvide ja õiguste eest. Finantsinspektsioon ootab põhjendatud kahjuteateid.

Autor: ÄP