Fondivahetajad läksid hoogu

"Olen uue seaduse valguses pensionifondi vahetanud ning pean seadusemuudatust investorite jaoks tänuväärseks. Vahetuse põhjuseks oli tootlikkus," sõnas tootedisainibüroo Keha3 tegevjuht ja pensionifondide investor Aivar Lepp. "Ilmselgelt näitab sagenenud fondivahetus klientide rahulolematust olemasolevate fondihaldurite tööga, ega ilma põhjuseta vahetust ette ei võeta," lisas ta.

Lepp ütles, et teda ajendas fondi vahetama lühiajalise statistika vaatlus. "Vaatasin, et minu eelmine fond oli tunduvalt väiksema tootlusega kui teised - puhtalt selle põhjal otsustasin."

Sage fondivahetus läheb kulukaks. Tallinna börsi juhatuse liige Kaidi Ruusalepp ütles, et kui fondivahetus on läbimõeldud otsus ja vahetajad teavad, millisesse fondi nad oma raha paigutavad ja mida nad uuelt fondivalitsejalt ootavad, siis miks mitte. "Aga see, et fondi mitu korda aastas või isegi paari aasta tagant vahetada - see läheb kulukaks," lausus Ruusalepp. Ta selgitas, et statistika näitab, et inimesed vahetavad fonde lausa ühe fondi osaku kaupa. "See on kohe eriliselt kulukas," rõhutas ta.

Ruusalepp rääkis, et seadusemuudatus sai ajendi sellest, et varem sai fonde vahetada vaid kord aastas ning kui majanduslanguse ajal läksid väärtpaberiturud langusesse, siis oleksid inimesed soovinud fonde aastas tihedamini vahetada.

"Aga kui me vaatame inimeste huvi üldse oma pensionikonto seisu ja säästude vastu, siis on see väga-väga madal," märkis Ruusalepp. Ta selgitas, et isegi siis, kui pensionifondi sai vahetada üks kord aastas, jätsid paljud selle võimaluse kasutamata.

Äge müügitöö sunnib fondivahetusele alla kirjutama. Ruusalepp tunnistas, et aasta alguses jõustunud seadusemuudatuse tõttu on pensionifondide vahetamine tihedamaks läinud, kuid ka fondid ise teevad suuremat tööd sellel nimel, et saada rohkem kliente. "See on tõenäoliselt kõige suurem põhjus," märkis ta ja lisas, et inimesed teevad teinekord fondivahetuse otsuse just seetõttu, et müügisurvest lahti saada.

Swedbank Investeerimisfondide juhatuse esimees Agnes Makk ütles, et praegu on paljudel pensionikogujatel lühikese kogumisperioodi tõttu kogunenud alla 500 osaku ning kuna summad pole suured, tehakse vahetamisotsus seadusemuudatuse tõttu kergekäelisemalt. "Kahjuks on sagenenud ka trend, kus inimesed teevad vahetusperioodil mitu avaldust - kord ühe ja kord teise fondivalitseja kasuks. Klientidega suhtluse põhjal võib öelda, et endiselt leidub omajagu kliente, kes ei saa päris täpselt aru, millele nad suveüritusel, kaubanduskeskuses või teiste dokumentide vahel alla kirjutavad," tõdes fondijuht. "Samuti ei mõisteta, et iga kord läheb fondivalitsejate vahel liikudes teenustasuks 1% kogunenud summast," märkis Makk.

SEB Elu- ja Pensionikindlustuse juhatuse esimehe Indrek Holsti sõnul on fondivahetajate statistika juures kõige märkimisväärsem asi väga kõrge fondivahetuste avalduste arv alla 500 fondiosakuga inimeste puhul. "Väiksemaid fondiosakute hulkasid liigutatakse nii teenusepakkujate vahel kui ka riskiklassides ning see on valdav trend kogu turu ulatuses. Sellest võib järeldada, et inimesed teevad järjest oma elu lihtsamaks ning korrastavad varade seisu, kogudes need rohkem ühte kohta kokku. Samuti toimub mingis osas kindlasti ka seniste valikute korrektuur," ütles Holst.

Vahetusotsused pigem emotsionaalsed. Danske Capitali tegevjuht Silja Saar lisas, et vahetamiste taustal on Sampo pensionifondide klientide arv püsinud suhteliselt stabiilsena. "Kuna suur osa fondivahetajatest on EVK (Eesti Väärtpaberikeskus - toim) info põhjal tegemas vahetusotsuseid väga väikese arvu osakutega või esitanud avaldusi lausa olematute osakute vahetuseks, saab sellist tegevust pigem emotsionaalsete kui ratsionaalsete hulka liigitada," rääkis Saar.

Nordea Pensionsi juhatuse esimees Angelika Tagel ütles, et oma klientide põhjal näevad nad, et aasta alguse aktiivsuse kasvu on mõjutanud ka klientide teadlikkuse suurenemine.

"Pensionifondid ei ole enam hooajakaup, mille üle tehakse otsuseid vaid loetud sügiskuudel. Pensionivajadus on meil kõigil aasta läbi ning ei ole oluline, millal pensionifondi valik tehakse," märkis Tagel.

Äripäev saatis ka LHV-le päringu fondivahetuste kohta, kuid ei saanud vastust.

See, et pensionikogujad on olnud selle aasta teises kvartalis võrreldes aasta varasemaga aktiivsemad, on igati loogiline. 2010. aastal võis pensionifondide osakuid ümber mängida vaid kord aastas ning viimane osakute vahetuspäev oli oktoobri lõpus. Nüüdsest on aga võimalus osakuid vahetada kolm korda aastas ning esmakordselt tuleb aastasiseseks osakuvahetuseks märku anda juuli lõpuks. Sestap võis ka teine kvartal tavapäraselt aktiivsem olla, kuna 2011. aastal langeb see kokku ühe osakute vahetamise lõpp-perioodiga. Ootame ära kogu 2011. aasta II samba fondide vahetajad ja teeme lõplikud järeldused siis.