Ligi igatseb kaineid ajakirjanikke

Samuti andis Ligi teada, et Eesti Ekspressi peatoimetaja on tema ees nädalalehes Kreeka võlakriisi teemal kirjutatu pärast vabandanud. “Kogu aeg puudutatakse Kreeka teemat, ja eriti järjekindel on selles üks nädalaleht, mis ilmub neljapäeviti, mis saab mõne inetuse ja rumalusega nüüd igal nädalal hakkama, kuigi peatoimetaja on minu ees lausa kirjalikult selle hoiaku eest vabandanud,” rääkis Ligi.

Ligi hinnangul üritab meedia  Kreeka teemat kajastades valitsusega tüli üles kiskuda ning see on veider ja ebaõiglane.

"Need etteheited, mida Eesti valitsusele esitatakse, on tihti selle maiguga, et me just kui räägiks liiga vähe; on seda maiku, et räägime liiga palju; ja on ka seda, et me just kui oleksime ka Kreeka probleemides ise süüdi. Üks juhtkiri siin mõni päev tagasi ütles, et Eesti valitsus keskendub liiga palju Kreeka aitamisele, aga selle asemel peaks hoopis Kreekast õppust võtma. Kujutage nüüd ette, see on juhtkirja tasemel, suurim meediaportaal tuleb meile ütlema, et me peaks võtma kuidagi Kreeka eelarvepoliitikast õppust. Me oleme täiesti vastupidise eelarvepoliitika ajaja olnud pikki aastaid,” kommenteeris Ligi ilmunud artikleid.“Võib-olla mõni toimetus peaks leidma endale ka kaine ajakirjaniku suveks, kui see teema on jälle üleval. Ma olen kogu aeg tõre. Ikka ja jälle – igal nädalal avastan mingi rumaluse, kus süüdistatakse Eesti valitsust milleski, millega tal ei ole mingit pistmist. Kreeka puhul võib öelda, et nad on …, kuigi on hästi populaarne jällegi midagi sel teemal halvustavat öelda. Eesti valitsuse asi ei ole halvustada ühtegi hädas liikmesriiki,” rääkis Ligi.“Ajakirjandus, laske käia, aga öelda meile, et me ei puuduta piisavalt Kreeka probleeme, on ebaõiglane,” märkis Ligi.

Minister selgitas, et Euroopa stabiilsusmehhanism käivitub 1. juulil kahe aasta pärast. Küll aga on praegu toimimas kaks abiprogrammi: üks on Kreeka oma, kus osalevad riigid, kes olid eurotsoonis sel ajal, kui see mehhanism loodi, aasta tagasi. Eesti ei olnud siis eurotsoonis ja järelikult ses programmis ka ei osale. Ja FSF (Euroopa Finantsstabiilsuse Fond), mis on juba allkirjastatud – sellele andis rahandusminister allkirja eelmisel nädalal.

Täna avalikustatud juuni inflatsiooninumbrit kommenteerides ütles Ligi:“Iseenesest on ju hea uudis, et need kõige suuremad muretekitajad – toiduained ja mootorikütus –, mis on olnud tegelikult inflatsiooni tekitajad viimasel ajal, on mõnevõrra odavnenud. Siin on meie sõltuvus, heas mõttes, välja löönud, aga kindlasti ei maksa enam pealkirja kirjutada, nagu äsja lugesin, et juunis tõusid hinnad 5%, see number oli 4,9, aga see on ikkagi aasta jooksul toimunud hinnatõus,” rääkis Ligi.“Ei maksa hirmutada valijaid, lugejaid, valijad on nad ka. Ei maksa minu valijaid hirmutada,” lisas minister. Ligi väitel sõltub Eesti hinnatase väga palju rahvusvahelistest hindadest. “Siseriiklikke suuri põhjusi inflatsiooniks meil tegelikult ei ole," väitis Ligi.