Lihaveisekasvataja naudib prisket toetust

„Oleme sellises toredas sektoris, kus toetuste skeem on suhteliselt lihtne. Põhitoetus, mida me saame, on poollooduslike koosluste hooldamise eest,“ kommenteeris Valgamaal Tsirgumäel tegutseva Koivakonnu juhatuse liige Kalev Raudsepp. Lihaveiste kasvatamise kõrval hooldab firma Koiva jõe ja Mustajõe äärseid maastikukaitseala niitusid.

Ettevõtte on saanud aastatel 2008 ja 2009 ligi 3,5 miljonit krooni toetust, lihaloomade müügiga aga teeniti pisut üle 600 000 krooni. Raudsepa sõnul üritavad nad ka tänavu need niidud toetusraha eest korda teha.Ta lisas, et niitude hooldamine olevat samasugune töö nagu näiteks tänava pühkimine. „Seda ei saa võtta niimoodi, et keegi lihtsalt topib meile raha taskusse, vaid oleme selle nimel tööd teinud,“ põhjendas Raudsepp.

2010. aasta kohta ütles Raudsepp, et tema arvates nad on saanud ettevõtte stabiilselt toimima. „Lihaveisekasvatus on Eestis hetkel heas seisus,“ märkis ta. Koivakonnu eesmärk on tõsta loomade arv 400-500ni. Eelmise aasta alguses oli farmis üle 300 looma.

Raudsepp kuulub ka Eesti Lihaveise ning Kvaliteetveiseliha Tootmise ja Turustamise Ühistu nõukokku. „Loomade haru kasvab pidevalt ning sellega kaasnevad ka maastikuala hooldamised,“ sõnas Raudsepp.

Tema sõnul jääb Eestis kasutult seisvat maad järjest vähemaks. „Selles on suur osa just lihaveisekasvatusel,“ märkis Raudsepp.

Tema arvates on  kõige narrim see, et 5-6 aastat tagasi ei tegelenud talunikud millegi muuga peale viljakasvatuse. Tihti niidetud heinamaid lihtsalt selleks, et need võssa ei kasvaks või keegi kevadel kulu põlema ei paneks. "Tundub, et sellist mõttetud tööd jääb järjest vähemakt,“ rääkis Raudsepp. Nüüd läheb hein asja ette ehk loomasöödaks. „Maa saab enam-vähem puhtaks. Oleme suured maakasutajad ning meil on ka palju rendimaad. Näen, et paljud maaomanikud, kes oma ajal andsid maa rendile suurtele kasutajatele, hakkavad tasapisi mõtlema, miks nad ei võiks seal ise midagi  teha. Pean seda väga tähtsaks,“ märkis ta.

Koivakonnu omandis on 213 hektarit maad ning lisaks on võetud rendile 340 hektarit.