Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Euroopal uus murelaps Itaalia
Hirmust võlakriisi levimise eest Itaaliasse on Brüsselis täna kriisikohtumine, kirjutab Spiegel Online. Väidetavalt nõuab Euroopa Keskpank Itaalia pärast ka euro päästefondi kahekordistamist.
Brüsselis peaksid täna kohtuma EKP president Jean-Claude Trichet, eurogrupi juht Jean-Claude Juncker, ELi rahandusvolinik Olli Rehn ja Euroopa Komisjoni president José Manuel Barroso. Kuigi ametlikult olevat kõne all Kreeka teine abipakett ja Itaalia päevakavas ei ole, kutsuti kohtumine kiirkorras kokku pärast reedel alanud finantsturgude massiivset survet Itaaliale.
Itaalia võlakirjade intressid tõusid reedel tasemele, mida analüütikud peavad kriitiliseks piiriks. Itaalia suurima panga Unicredit aktsiad kukkusid ligi 8 protsenti. Euroopa Keskpanga allikas ütles Spiegelile, et „me ei saa endale enam palju selliseid päevi nagu reede lubada,“ ning et „Itaalia teeb meile suurt muret.“ Itaalia on eurotsooni suuruselt kolmanda majandusega riik, võlakoorem on aga Kreeka järel suuruselt teine. Probleemiks ei ole mitte ainult suured võlad, vaid ka kriisis majandus ja poliitilised konfliktid. Väidetavalt üritab peaminister Silvio Berlusconi vabaneda oma rahandusministrist Giulio Tremontist. Viimane üritab eelarvedefitsiiti karmide kärbetega kontrolli alla saada.
Euroopa Keskpank sooviks kriisifondi kahekordistada
Euroopa Keskpank nõuab ajalehe Die Welt andmetel euroriikide kriisipoliitika põhjalikku reformi. Euro päästefondi tulevat oluliselt suurendada, võimalik et koguni kahekordistada 1,5 triljonile eurole. Vastasel korral ähvardab kriis Euroopa Liidu võlakirjaturgudel kontrolli alt väljuda. „Euroopa valitsuste halb kriisijuhtimine hoolitseb selle eest, et päästmise kulud pidevalt tõusevad,“ ütles ajalehele Die Welt anonüümne allikas Euroopa Keskpangast.
„Olemasolevast Euroopa päästefondist ei piisa Itaaliale usaldusväärse kaitsemüüri ehitamiseks. Selleks polnud see ka kunagi mõeldud.“ Euroopa Keskpangas valitseb kaitsefondi suurendamise üles konsensus, kuid otsustama peavad siiski valitsused.Täna kogunevad korralisele istungile ka eurotsooni rahandusministrid, et arutada erasektori osalust Kreeka uues abipaketis. Samuti on plaanis hinnata 91 Euroopa panga stressitestide tulemusi.
Autor: Katri Soe-Surén
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.