Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Pistise võtmises süüdistatav ametnik astub kohtu ette

    Riigiprokuratuur saatis üldmenetluses kohtusse kriminaalasja, milles süüdistatakse keskkonnaministeeriumi ametnikku pistise võtmises ning kahte ettevõtet ja nende esindajaid pistise andmises. Ettevõtteid ja nende esindajaid süüdistatakse ka konkurentsikuriteos, teatas riigiprokuratuur.

    Süüdistuse kohaselt soosis Kristo Kärmas(31) keskkonnaministeeriumi järelevalveotsuste vastuvõtmise protsessi sisuliselt suunava ametnikuna hankemenetluses, saastetasu investeerimiskohustusega asendamise taotluse menetlustes ja SA Keskkonnainvesteeringute Keskuses Euroopa Liidu toetusrahade hindamiskomisjoni liikmena kahte keskkonnateenuseid pakkuvat ettevõtet, koostades nende nimel hinnapakkumisi ja erinevaid kavasid ning taotlusi. Nende kavade ja taotluste hindajaks oli ametiseisundist tulenevalt aga Kristo Kärmas ise, andes neile positiivse arvamuse. Vastutasuks sai Kärmas rahalises väärtuses hinnatavaid soodustusi.
    Kärmast süüdistatakse mitmes samalaadses episoodis, kus ta on ametnikuna tegutsenud ühe ettevõtte või organisatsiooni huvides ning saanud selle eest rahalises väärtuses hinnatavat soodustust.
    Kärmast süüdistatakse karistusseadustiku § 293 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ehk ametiisiku poolt vara vastuvõtmises vastutasuna selle eest, et ametiisik on oma ametiseisundit kasutades pannud toime seadusega lubatud teo ning on alust arvata, et ta edaspidi paneb toime seadusega lubatud teo, vähemalt teist korda.
    Süüdistuse kohaselt andsid Kristjan (30) ja Indrek (35) oma ettevõtete juhatuse liikmetena Kärmasele pistist selle eest, et viimane soosiks nende ettevõtteid.
    Kristjanit ja Indrekut süüdistatakse ettevõtte juhatuse liikmena ametiisikule vara üleandmises vastutasuna selle eest, et ametiisik on oma ametiseisundit kasutades pannud toime seadusega lubatud teo ning on alust arvata, et ta edaspidi paneb toime seadusega lubatud teo, vähemalt teist korda ehk karistusseadustiku § 297 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises.
    Süüdistuse kohaselt maksis Alar (31) oma ettevõtte juhatuse liikmetena pistist veel ühele keskkonnaministeeriumi ametnikule selle eest, et viimane suunaks tellitava uuringu just tema ettevõttele. Sellise tegevusega eiras ametnik nii ministeeriumi sisest riigihangete korda kui ka riigihangete seaduse §-s 3 p 5 sätestatud konkurentsi kahjustava huvide konflikti vältimise nõuet, kuna oli ettevõttega seotud.
    Alarit süüdistatakse karistusseadustiku § 297 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ehk ametiisikule vara üleandmises vastutasuna selle eest, et ametiisik on oma ametiseisundit kasutades toime pannud seadusega lubatud teo ning on alust arvata, et ta edaspidi paneb toime seadusega lubatud teo.
    Süüdistuse kohaselt vahetasid Alar ja Indrek ka konkurentsi kahjustavat teavet ja sõlmisid konkurentsi kahjustava kokkuleppe asjaomasel teenuse- ja geograafilisel turul konkureeriva äriühinguga kooskõlastades omavahel pakkumismenetluse pakkumisi.
    Alarit ja Indrekut süüdistatakse konkurentsi kahjustavas kokkuleppes ja kooskõlastatud tegevuses, millega otseselt ja kaudselt määratakse kindlaks kolmandate isikute suhtes hinnatingimused ehk karistusseadustiku § 400 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises.
    Mõlemat ettevõtet süüdistatakse ametiisikule vara üleandmises vastutasuna selle eest, et ametiisik on oma ametiseisundit kasutades toime pannud seadusega lubatud teo ning on alust arvata, et ta edaspidi paneb toime seadusega lubatud teo, vähemalt teist korda ehk karistusseadustiku § 297 lg 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises.
    Samuti süüdistatakse ettevõtteid konkurentsi kahjustava kokkuleppe tegemises ja kooskõlastatud tegevuses, millega otseselt ja kaudselt määratakse kindlaks kolmandate isikute suhtes hinnatingimused ehk karistusseadustiku § 400 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises.
    Kohtueelset menetlust viis läbi kaitsepolitseiamet ja juhtis riigiprokuratuur.
  • Hetkel kuum
Suur analüüs: maailmamajanduse jõujoonte murrangus pole Euroopa seis kiita
Maailmamajanduses annavad tooni Hiina, India ja laiemalt globaalse lõuna tõus ning USA jätkuva olulisuse valguses paistab suurima kaotajana Euroopa, kirjutab majanduspublitsist Liis Laidre Äripäeva essees.
Maailmamajanduses annavad tooni Hiina, India ja laiemalt globaalse lõuna tõus ning USA jätkuva olulisuse valguses paistab suurima kaotajana Euroopa, kirjutab majanduspublitsist Liis Laidre Äripäeva essees.
Vaikne börsipäev viis S&P 500 indeksi uue rekordini
Suurele reedele eelnev kvartali viimane börsipäev kergitas S&P 500 indeksi vaikselt tänavu juba 22. rekordini.
Suurele reedele eelnev kvartali viimane börsipäev kergitas S&P 500 indeksi vaikselt tänavu juba 22. rekordini.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: viie milli eest vaba aega, palun! “Ükskõik kui pees vahepeal asjad on, kõik läheb mööda.“
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi tee avalikust häbipostist töövõiduni: süda jättis löögi vahele
Kiiresti kohanevast IT-ärist konservatiivsema tervisekassa juhiks liikunud Rain Laanet tabas uues ametis kohe tagasilöök – maksumaksjad panid ta haigekassa nime muutmise soovi eest avalikku häbiposti. Aastaid hiljem nimi siiski muutus, nii et asjaosalistel jättis süda löögi vahele.
Kiiresti kohanevast IT-ärist konservatiivsema tervisekassa juhiks liikunud Rain Laanet tabas uues ametis kohe tagasilöök – maksumaksjad panid ta haigekassa nime muutmise soovi eest avalikku häbiposti. Aastaid hiljem nimi siiski muutus, nii et asjaosalistel jättis süda löögi vahele.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Pühadestatistika: Eesti munatoodang suureneb
Eesti munatoodang on viimastel aastatel veidi kasvama hakanud, kuid mullu ületas tarbimine toodangut veel ligi kahekordselt.
Eesti munatoodang on viimastel aastatel veidi kasvama hakanud, kuid mullu ületas tarbimine toodangut veel ligi kahekordselt.
Raadiohommikus: miljard Pärnusse, uut moodi Tallinn ja tippjuhi nipid
Hollandi ettevõte plaanib rajada Pärnusse miljard eurot maksva metanooli ja vesiniku tootmisüksuse. Mida linn asjast arvab, mida ootab ja mida kardab, räägib neljapäeval raadiohommikus linnapea Romek Kosenkranius.
Hollandi ettevõte plaanib rajada Pärnusse miljard eurot maksva metanooli ja vesiniku tootmisüksuse. Mida linn asjast arvab, mida ootab ja mida kardab, räägib neljapäeval raadiohommikus linnapea Romek Kosenkranius.