Tere üritas ostjaid eemale peletada.

Tänavu 30. mail toimus Oliver Kruuda asutatud ettevõtte Valmetek Invest seadmete sundmüük enampakkumisel. Valmeteki võlgnevus maksuametile ulatub peaaegu 1,2 miljoni euroni. Enampakkumisest võttis osa ka Tere juhataja Ülo Kivine.

Enampakkumise eesmärk oli selle võitja Rainer Nisu sõnul raha tagastamine maksu- ja tolliametile.

Nisu ostis juustutootmisseadmed 32 000 euroga. Seadmete alghind oli 6400 eurot. Nisu peamine vastane oli Tere AS, mis andis alla pärast seda, kui ettevõtte 31 000eurone pakkumine oli üle löödud.

Nisu konsultandi Jevgeni Drazdauskase sõnul teatas Tere ASi esindaja Ülo Kivine viis minutit enne enampakkumise algust, et müüdavale varale on seatud pandiõigus ning Tere annab seadmed üle ainult pärast seda, kui Valmetek Invest kustutab 100 223,64 euro suuruse võlgnevuse. Tere väidab, et Valmetek Investi võlg tuleneb hoiulepingust, mille järgi kohustub Tere hoidma seadmeid oma Paide tehases, aga Valmetek Invest kohustub maksma selle eest 91 112,45 eurot. Nisu aga väidab, et seadmed on võetud osadeks ja pandud erinevatesse boksidesse, mis andis võimaluse küsida hoidmise eest nii suurt summat. "Seadmeid ju ei kasutata. Need oleks võinud panna 1000eurose kuumaksuga renditud angaari," märkis tema.

Keegi ei ole salapärast lepingut näinud. Mis aga puudub hoiulepingusse, siis Nisu sõnul ei saanud Tere seda ette näidata.

"Tekib tunne, et see on sõlmitud tagantjärele. Kust muidu tuleb see summade vahe? Miks lepingu järgi peavad nad maksma 91 000 eurot, aga Tere väidab, et võlgnevus on 100 000? Mingitest viivistest ei saa siin juttu olla, kuna enampakkumise läbiviimise ajaks olevat leping veel kehtinud (leping pidi lõppema 6. aprillil) ning maksetähtaeg ei olnud veel ületatud," on Drazdauskas nõutu.

"Arvan, et nad ise mõtlesid pandiõiguse välja, et ostjad ära hirmutada ja saada seadmed stardihinnaga 6400 eurot. Nad tahtsid seadmed endale jätta," lisas Nisu.

Plaani nurjas julge ostja. Summa on tegelikult väike. Aasta tagasi määrasid hindajad seadmete maksumuseks 447 381 eurot, Nisu tahab aga need 1 miljoni eest edasi müüa. Selleks on ta valmis seadmed ära parandama, investeerides veel 100 000 eurot. "Oleme nõus looma selleks uued töökohad, kuid kohtutäituri mahitusel ei lase Tere meil seda teha," kurdab Drazdauskas.

Isegi kui seadmeid ei õnnestu maha müüa, võib nende pealt ikkagi raha teenida, kuna seadmed on valmistatud roostevabast terasest, st äärmisel juhul saab nad umbes 100 000 euro eest vanarauaks müüa.

Kuid praegu on huvi seadmete vastu üles näidanud E-piim ja kaks Soome investorit.

Tere omanik Oliver Kruuda avaldas rahulolu, et artikkel tema ettevõtte kohta ilmub ilma tema kommentaarita: "See ei ole meie jaoks oluline küsimus. Pealegi, sellega juba tegelevad juristid ning sellepärast ei ole mul õigust olukorda kommenteerida. Seadmeid ostes teadis Rainer Nisu väga hästi, mida peab tegema."

Kidakeelsus asjaosalistele omane. Ka Oliver Kruuda poolt asjaga tegelema volitatud Aivar Pärn keeldus kommentaaridest, tuues ettekäändeks eesoleva kohtuprotsessi. Lisaks keeldusid selgitusi andmast enampakkumisel Teret esindanud Tere juhatuse liige ja Valmeteki nõukogu liige Ülo Kivine ning maksu- ja tolliamet.

Kohtutäituribüroo töötaja Kaire Põlts jättis küsimustele vastamata, kuna tema sõnul ei ole tal õigust asja detaile avalikustada.

Kommentaaridest keeldus ka mitu advokaadibürood. Mõni neist põhjendas oma keeldumist sellega, et nende firmal võivad olla Oliver Kruuda ettevõtetega seotud huvid.

Vastavalt kohtutäituribüroo töötaja Kaire Põltsi koostatud üleandmis-vastuvõtuaktile pidi enampakkumise võitnud Nisu tulema seadmetele järele kuni 10. maini.

Nisu koos juristidega läks tehasesse, kuid seal töötanud inimesed kutsusid välja turvafirma G4S valvurid, kes sulgesid kõik uksed ja helistasid politseisse. Vaadates läbi Nisu esitatud dokumendid, mis tõendasid tema seaduslikku omandiõigust, teatasid korrakaitseorganid, et ta võib seadmed ära viia ainult kohtutäituri juuresolekul.

Nisu sõnade järgi keeldus enampakkumise läbi viinud kohtutäitur Kaire Põlts seadusega ettenähtud toimingud lõpuni viimast. Alguses oli kõik korras: Põlts lubas, et aitab Nisul seadmed ära viia ning kui asi jõuab kohtuni, valmistab ette ka kõik vajalikud dokumendid.

Täitur muutus. Kahe nädala möödudes katsest seadmed ära viia toimus Põltsi ja Tere vahel vestlus, mille järel kohtutäituri käitumine muutus, ütles Nisu. Alguses ei vastanud ta Nisu kõnedele, kuu aja pärast aga teatas, et ei tegele sellega üldse.

Nisu ei tea, millest selline muutus, kuid oletab, et kohtutäituril tekkis isiklik põhjus Tere huvides tegutsemiseks.

Ettevõtja esitas justiitsministeeriumisse kohtutäituri käitumise kohta kaebuse.

30. märtsil enampakkumisel osalenud ettevõtja Aivar Meister koostas vaide, milles palus enampakkumise tähtaega edasi lükata, kuna Tere info pandiõiguse kohta ei olnud kinnitatud ning tuli kõik asjaolud välja uurida. Vaidele kirjutasid alla ka teised enampakkumise osalejad. Sellele vaatamata enampakkumine toimus.

Vassiti varakult. "See oli fiktiivne enampakkumine. Selle tingimuste järgi pidi kogu vajalik info laekuma hiljemalt 24 tundi enne enampakkumise algust. Mis aga tegelikult toimus? Enampakkumine viidi läbi mõni minut pärast Tere teadet!" on Meister nördinud.

Samuti ta väidab, et enne kauplemise algust on ta Tere esindajatelt korduvalt küsinud, kas seadmete hoidmise eest on mingi tasu ette nähtud. Ning iga kord sai ta vastuseks - mingit tasu ei ole. Meister on veendunud, et Tere lihtsalt ei taha maksuametile raha maksta.

Veel üks enampakkumises osalenud ettevõtja, Kristjan Kruusamägi, ei ole midagi kahtlast märganud: "Ma ei tea, oli seal rikkumisi või mitte. Seadmeid ei saanud ma lihtsal põhjusel - ei sobinud hind," ütles tema.