Nõrk teavitustöö kahandab elektrituru avanemise eeliseid

Arvestades, et elektrienergia moodustab kogu elektriarvest kolmandiku, siis tähendab vabaturg väiketarbija jaoks ligi 20% hinnatõusu. Elektriarve koosneb kolmest komponendist: elektrienergiast (34,4%), võrguteenustasudest (37%) ja riiklikest maksudest (28,6%). Lähiajal suurenevad ka võrgu- ja taastuvenergia tasud, mis tähendab, et paari aasta perspektiivis võivad eestlaste elektriarved kasvada märgatavalt. Seda enam, et keegi ei tea, mis toimub elektrienergia hinnaga börsil.

Vabaturu ohud. Vabaturult elektri ostmine tähendab, et üldjuhul lepivad elektri müüja ja ostja avatud turu tingimustes elektri hinna ja teenuse muud parameetrid kokku omavahel. Vabaturu eesmärk on konkurentsi loomine, mille tulemusel peaks tarbija saama valida kõige soodsama hinnaga elektri pakkuja ja ebaefektiivsed ettevõtted langevad konkurentsist.

Kuid teavitamine vabaturult elektri ostmise vallas jätab soovida. Euroopa Komisjoni tehtud uuring elektritarbijate harjumuste kohta näitas, et ELi liikmesriikides, kus elektriturul kehtivad vaba konkurentsi põhimõtted, osalevad tarbijad võiksid aastas säästa 13 miljardit eurot, kui nad eelistaksid odavaima teenuse pakkujat. Aastas võiks üks majapidamine säästa ligikaudu 100 eurot. Seega ei ole inimesed teadlikud alternatiivsetest ja odavaimat teenust pakkuvatest ettevõtetest või ei oska midagi ette võtta. Eurooplaste mugavusest või informeerimatusest kõneleb, et ainult seitsmes liikmesriigis on üle 10% elanikkonnast elektripakkujat vahetanud. Vaid 32% tarbijatest on elektri hinda alternatiivsete teenusepakkujate hindadega võrrelnud ja vähem kui pooled majapidamistest teavad, kui palju elektrit nad tarbivad.

Euroopa Komisjon on teinud ettepanekuid, et liikmesriikide asjakohased institutsioonid töötaksid välja juhised ja meetodid tarbijate teavitamiseks, nii et inimesed oskaksid teenusepakkujate hindu võrrelda ja vajadusel pakkujat vahetada. Oleks efektiivne, kui ka Eesti Energia hakkaks ennetavalt ehk enne 2013. aastat elektriarvetel tarbijaid informeerima. Loogika on lihtne - tark tarbija oskab vabaturgu maksimaalselt ära kasutada ja tema arved on väiksemad.

Elektrituru universaalteenus. Alternatiivina vabaturul aktiivsele kauplemisele saab kasutada universaalteenuste paketti. Tarbijale tähendab see lihtsustatult, et elektri hind on fikseeritud. Hinna tagab võrguettevõte, kelleks Eestis on OÜ Jaotusvõrk, kes saab kooskõlastuse konkurentsiametilt. Elektri universaalteenuse kasutamise võimalus on olemas paljudes Euroopa riikides. Samas on selle populaarsus liikmesriigiti erinev. Eestis ostab praegu ligi 98% suurtarbijatest elektrit fikseeritud hinnaga ning paketi pikkus sõltub kokkuleppest. ELi kodutarbijad eelistavad tavaliselt 12 kuu pikkuseid pakette.

Aeg muuta taastuvenergia toetuste süsteemi. Üks võimalusi hinnatõusu tasandada on kaaluda riiklike maksude vähendamist - aktsiis ja taastuvate energiatootjate subsideerimine.

Eestis on taastuvenergia tasud ebaproportsionaalselt suured ja nende osakaal on elektriarves pea 8%. Näiteks Taanis maksab tarbija tuuleenergia eest 0,035 eurot kWh kohta, ent Eestis 0,061 eurot kWh kohta. Ka konkurentsiamet on siinkohal juhtinud tähelepanu, et kehtivad toetused moonutavad turgu, annavad osale elektrienergia tootjatele alusetu konkurentsieelise ja on tarbijale majanduslikult põhjendamatult koormavad.

Eesti on ainuke ELi liikmesriik, kus kehtib ühtne toetusmäär kõigile taastuvenergia tasudele. Ülejäänud ELi liikmesriikides on tasud diferentseeritud olenevalt rohelisest tootmisallikast (tuule-, päikese-, biomassi- või hüdroenergia). Hiljutine uudis, et Eesti Energia põletab ebaefektiivselt hakkpuitu Narva elektrijaamade põlevkivikateldes, on seadusandja jaoks tõsine mõttekoht. Taastuvate energiaallikate toetamine on vajalik, kuid subsideerimise maht ja raha jagamise kord vajab ümberkorraldusi. Ettepanek on siduda toetuste süsteem Nord Pooli börsihindadega - mida kõrgem elektrienergia hind börsil, seda tagasihoidlikum subsideerimine.