Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kreekale pikemad laenud ja leebem intress
Kreeka abipaketi suuruseks nimetab dokument 109 miljardit eurot ning seda rahastatakse EFSFist eeldatavasti kahasse IMFiga. Programm on rangelt tingimuslik.
Erasektori osaluse suuruseks Kreeka abipaketis on dokumendi järgi hinnanguliselt 37 miljardit eurot. Osalemine on vabatahtlik ning viise, kuidas seda teha, erinevaid. Täiendavalt lepiti kokku võlakirjade tagasiostu programm mahus 12,6 miljardit eurot.
Väga oluliselt muutsid otsused euroala ajutise kriisimehhanismi EFSF iseloomu, mille kinnitamisest võib saada katsumus Saksamaa ja Soome parlamendis. Kui seni sai fondi vahendeid kasutada vaid juba hätta sattunud riigile abilaenu andmiseks, siis edaspidi on võimalik väljastada ka n-ö ennetavaid stabiliseerimislaene, nagu on näiteks IMF andnud Poolale.
Dokument viitab ka võimalusele nõuda EFSMi garantiide vastu tagatisi - viimast on nõudnud Soome.
Prantsusmaa presidendi Nicolas Sarkozy hinnangul aitavad tippkohtumisel saavutatud kokkulepped kärpida Kreeka võlakoorma suhet SKPsse 24 protsendipunkti võrra.