Baltika kärpis kahjumit. Oodatakse värsket raha

Romet Kreek 27. juuli 2011, 00:00

Ettevõtte teise kvartali puhaskahjum vähenes mulluselt 883 000 eurolt 444 000-le. Ärikahjum kahanes 511 000 eurolt 99 000-le. Ettevõtte käive kasvas aastaga 0,4 protsenti ja see ulatus 12,6 miljoni euroni.

"Teise kvartali fookuses oli efektiivsuse tõstmine, mille tulemusel kasvas ruutmeetri müük 10% ning brutokasum ja brutomarginaal 4%. Tegevuskulud on vähenenud 6% ja poevõrgu kulud 10% ning selgelt paranenud on ka allahindlusmäärad. Järjest tugevnev efektiivsus tagab kasumlikkuse kasvu," ütles Baltika Grupi juhatuse esimees Meelis Milder.

"Ootasime teisest kvartalist ärikasumit ning kui mitte arvestada valuutakursi kahjumit, siis me sisuliselt saavutasime selle," ütles Milder.

Baltika juht lisas, et natuke õnne jäi puudu, et jõuda ärikasumisse. Selle rikkusid valuutaursside muutused.

"Me ei maanda valuutariski," ütles Milder. "Mõni kvartal saame valuutakursimuutustest kasumit, mõni kvartal kahjumit."

Swedbanki analüütik Risto Hunt märkis, et Baltika käive oli enam-vähem eelmise aasta tasemel.

"Marginaalid paranesid, kuid ikkagi tuli kahjum," kirjutas Hunt analüüsis. "Tulevastel perioodidel peaks jätkuma kasumlikkuse paranemine, kuna puuvilla hind langeb ja Poolas suletakse kahjumlikud poed."

Varude käibe kiirus on kasvanud ja kuigi maailmaturul on tooraine (eeskätt puuvilla) hinnad hüppeliselt kasvanud ning Hiina kuluinflatsioon on märkimisväärne, on ettevõte suutnud hoida omahinna ja müügihinna suhte samal tasemel, teatas Baltika.

Swedbank ootas suuremat käivet. Swedbank ootas Baltika käibe kasvu 13,9 miljonile eurole (tegelik 12,6 mln eurot). "Ärikasumi marginaal tuli üle ootuse, kuid nõrgema müügi tõttu kujunes ärikasum meie ootustest väiksemaks," ütles Hunt.

"Üldiselt näitasid teise kvartali tulemused, et ettevõte on teinud head tööd kasumlikkuse tõstmisel," jätkas Hunt. Ettevõtte rahaseis on paranenud, kasvades 602 000 eurole. Likviidsus on endiselt väga nõrk ja kätkeb endas riske. "Meie arvutuste kohaselt oli rahavoog äritegevusest negatiivne," ütles Hunt.

Ettevõte ei avaldanud majandustulemuste pressiteates rahavoogude aruannet, esitades selle hiljem koos aruande lisadega, nagu tal on kombeks olnud ka varem.

"Me usume, et ettevõtte likviidsus sõltub käimasoleva aktsiaemissiooni edukusest," teatas Hunt. "Kuigi ettevõte on teatanud, et emissioon õnnestub, säilitame neutraalse hinnangu ja vaatame aktsia hinnasihi ja soovituse läbi siis, kui avaldatakse emissiooni tulemused."

Milderi sõnul on emissioon juba sama hästi kui õnnestunud, sest kolm suurt aktsionäri on kohustunud aktsiaid märkida. Nendeks on KJK Fund Sicav-SIF, E. Miroglio ja East Capital Baltikum Fund.

"Ootame aktsiaemissioonist raha," ütles Milder. "Me pakuks aktsionäridele rohkem huvi kasvava ettevõttena. Investorid ei peaks meid vaatama kvartaliprojektina, vaid kui investeeringut."

"Kui me oleksime valinud mitte-kasvustrateegia, ei oleks me aktsiaemissiooni teinud," jätkas ta. "Meil on piisavalt varasid, mida saaks realiseerida."

Ettevõte saavutas mulluse teise kvartali tasemel müügi, kuid mullusest 9 protsenti väiksemal pinnal. Eestis kasvas Baltika müük 13 protsenti ja Lätis 11 protsenti. Europõhiselt vähenes müük Poolas ja Ukrainas 17 protsenti, kuna vähendati müügipinda.

"Venemaa ja Ukraina ei tooda piisavalt kasumit," ütles Milder, kuid lahkuda sealt Baltika ei kavatse.

Venemaalt ei lahkuta. "Kui me loobuks Venemaa (ja Ukraina) turust, kaotaks me ca 40 protsenti sisseostumahtudest, mis vähendaks meie marginaali," ütles Milder. "Me peame olema suurel kasvupotentsiaaliga Venemaa turul."

Brändide lõikes oldi rahul Montoni jaemüügiga (kasv 5 protsenti), Baltmaniga (kasv 10 protsenti) ja Ivo Nikkologa (kahanemine 5 protsenti), kuid murelapseks on Mosaic, kus kahanemine oli 6 protsenti.

Kõigi brändide müügiefektiivsus kasvas. Parim oli see Baltmanil, kus ruutmeetri kohta müüdi mullusest 28 protsenti enam, kusjuures müügipind kahanes 15 protsenti.

Baltika on vastu ideele panna kõik neli brändi ühte suuremasse poodi müüki nelja eri poe asemel, kuna siis kaotataks Milderi sõnul müügis.

"Et hakkas paremini minema, peab tarbijatele raha juurde tulema," ütles Milder ja oli pahane, et Baltikat võrreldakse Tallinna Kaubamajaga - see tähendab sisuliselt toidukaupu müüvate Selveritega. "Toiduhindade tõus jätab tarbija rahakotti vähem raha, ka rõivaste jaoks."

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

    Vaata kogu kava
    Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
    24. November 2011, 18:57
    Otsi:

    Ava täpsem otsing