Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Neli tundi nostalgiat Katusekinos
Legendaarse filmiprodutsendi David O. Selznicki orkestreeritud vaatemäng oli omal ajal üks suurima eelarvega filme, mille tegemisel kulusid kokku ei hoitud.
Selznick ostis Margaret Mitchelli 1936. aastal ilmunud menuromaani õigused toona rekordilise summa eest ning kruvis seejärel kuni filmi esilinastuseni osavalt publiku uudishimu üles.
Määrav oli sobivate osatäitjate leidmine filmi peategelaste Scarlett O'Hara ja Rhett Butleri kehastamiseks. Need omal ajal kõige ihaldusväärsemad rollid said endale Clark Gable ja noor briti näitlejanna Vivien Leigh.
Erguteid popsival produtsendil jagus energiat mitme mehe eest. Selznick kontrollis kogu produktsiooni, vallandas režissööre, lasi stsenaariumi pidevalt ümber kirjutada ning viis kogu võttegrupi närvivapustuse äärele. Kõikidest probleemidest hoolimata kujunes ligi neljatunnisest filmist tõeline triumf.
"Tuulest viidud" võitis kümme Oscarit (rekord, mis püsis 20 aastat) ja seda saatis enneolematu publikumenu, mis on taganud sellele kõigi aegade vaadatuima filmi staatuse.
"Tuulest viidud" jõudis USA kinodesse kui Euroopas oli puhkenud Teine maailmasõda, kuid meenutas ameeriklastele ka 1930. aastate majanduskriisi rasket aega.
Oma pere puuvillaistanduse ohjad haarav tarmukas Scarlett O'Hara oli sümbol, keda rahvas Teise maailmasõja eelõhtul vajas.
Autor: ÄP