Intressitehingud määravad Tallinna Vee kasumi

Tallinna Vee finantsdirektor Siiri Lahe ütles, et kummalgi ei ole mingit pistmist vee müügi ega selle hinnaga.

Käive veidi kasvas, kasum kahanes. Tallinna Vee teise kvartali puhaskasum kahanes aastaga 2,7 protsenti, teatas ettevõte börsile. Ettevõtte ärikasum vähenes 4 protsenti, mida mõjutasid muudest äritegevustest teenitud väiksemad kasumid ning finantsinstrumentide õiglase väärtuse negatiivne liikumine, mõlemad mitterahalise mõjud.

Käive kasvas 2,3 protsenti, 12,8 miljonile eurole mahtude kasvu tõttu.

Kvartali kemikaalikulud olid 0,31 miljonit eurot, mis on 6,2% vähem kui 2010. aasta samal perioodil vaatamata vähesele hindade tõusule. Kemikaalide doseerimise vajadus langes mahtude, saastekoguste kontsentratsiooni ning vee temperatuuri koosmõjul.

Elektrikulud kasvasid 2011. aasta teises kvartalis võrreldes eelmise aasta sama ajaga 0,02 miljoni euro ehk 2,5% võrra elektri hinnatõusu tõttu, kuna ettevõte ostab elektrit vabaturult.

Palgakulud kasvasid tänavu teises kvartalis võrreldes eelmise aasta sama ajaga 0,07 miljoni euro ehk 6,6% võrra koondamistasude, tulemustasude provisjoni ning kasvanud baaspalkade koosmõjul. Teised palgakulud muutusid samadel põhjustel.

Ettevõtte finantstulud-kulud olid 1,2 miljonit eurot, mis on 0,21 miljoni euro ehk 15,5% suurune positiivne muutus võrreldes 2010. aasta sama aja netokuludega. Mõlemal aastal tuleneb finantskulude muutus põhiliselt mitterahalisest ümberhinnatud swap-lepingute õiglasest väärtusest, millest tulenev kulude suurenemine oli sel aastal väiksem.

Erastamisel allkirjastatud äriplaanile jäädakse alla. Tallinna Vee keskmine reaalne tulukus investeeritud kapitalilt erastamisjärgsel perioodil jääb tasemele 6,2 protsenti, mis on väiksem erastamise ajal allkirjastatud äriplaanis ettenähtust. Nimetatud tulukuse määr arvestab 2011 esimese poolaasta finantstulemusi: 1,8protsendilist käibe kasvu 25,2 miljoni euroni ning tegevuskasumit, mis on vähenenud 0,7 protsendi võrra 13,8 miljoni euroni.

Tallinna Vee tulemuste mõistmisel ja finantsprognooside koostamisel on olulise tähtsusega näitajaks keskmine tulukus investeeritud kapitalilt kogu lepinguperioodi jooksul, mis peaks oodatult 2011. aastal jääma 6,2 protsendi tasemele. Aastane tulukuse määr peaks eelduste kohaselt tänavu kasvama 6,5 protsendile 2010. aasta 6,4 protsendilt. Keskmine tulukus on endiselt aasta tulukusest madalam, kuna lepingu algusaastatel oli tulukuse määr tunduvalt väiksem.

Tallinna Vesi on oma tulukuse arvutamisel kasutanud sama metoodikat, mida soovitab erastatud kommunaalettevõtete puhul rakendada Maailmapank, ning ettevõtte tulukust on sõltumatult kinnitanud ka rahvusvaheline majanduskonsultatsiooniettevõte Oxera.

Uus seadus jättis ilma enam kui poolest miljonis eurost. Tallinna Vee juhatuse esimehe Ian Plenderleithi sõnul olid ettevõtte põhitegevuse tulemused head, kuid tariifide külmutamise tagajärjel on käibenumbrid oodatust tagasihoidlikumad.

"Täielikult seadustega kooskõlas oleva erastamislepingu ühepoolse rikkumisega Eesti ametivõimude poolt on AS Tallinna Vesi jäetud seni ilma võimalusest teenida 2011. aastal täiendavad 600 000 eurot, mis oli osaks erastamisel kokkulepitud äriplaanist. Eesti ametivõimud nõuavad lepinguperioodi keskel tariifide arvutamist uue regulatsioonimetoodika kohaselt, eirates täielikult kõiki erastamislepingu aspekte," ütles Plenderleith.

Ta rõhutas, et lepingu täitmist ettevõtte poolt ning majandustulemusi tuleb hinnata kogu lepinguperioodi kestust arvestades, mitte mõne üksiku aasta kohta eraldi.