USA majanduses uue languse risk

Tähtaeg, mil valitsus vajab USA Kongressilt volitusi uute laenude võtmiseks, et oma kohustusi täita, kukub homme. Kogu nädalavahetuse jätkusid vabariiklaste ja demokraatide pingsad kõnelused, kuni eile anti lõpuks lootust valmivast kokkuleppest. Ent isegi 12. tunni läbimurre ei pruugi ära hoida USA tippreitingu langust, kui võlakoorma kärpimise tempo reitinguagentuure ei rahulda.

See tähendaks nõrgale majandusele uut hoopi intressimäärade tõusust ning võimalikest šokilainetest üle maailma finantsturgude.

Reedel avaldatud andmeil ei ole USA majandus veel kriisieelsel tasemel taastunud. Teises kvartalis kasvas USA majandus kaubandusministeeriumi andmeil aasta baasil vaid 1,3%, 13,27 triljonile dollarile, mis ei küüni veel 13,33 triljoni dollari tasemel saavutatud tipuni 2007. aasta neljandas kvartalis.

Varem prognoositud 1,9% asemel kasvas USA SKP jaanuarist märtsini kõigest 0,4%.

"Uue languse oht on kasvanud," ütles agentuurile Bloomberg Capital Economicsi ökonomist Paul Dales. "Palju sõltub sellest, mis lähipäevil Washingtonis toimub."

Arvatust aeglasem kasv aitab seletada, miks USA töötuse näitaja on olnud sedavõrd visa alanema, püsides juunis järkuvalt kõrgel 9,2% tasemel, ehkki majandus on kriisi järel juba kaks aastat kasvanud.

Samas - nagu näitavad täpsustatud andmed - tabas kriis USA majandust arvatust rängemalt - 4,1% asemel kahanes USA SKP 2007. aasta tipust 2009. aasta teise kvartalini 5,1%.

Aasta esimesel poolel oli USA majanduskasvu pidurdamisel oma osa erandlikel sündmustel nagu märtsis Jaapanit tabanud maavärinal, kuid need negatiivsed mõjud on taandumas. Seevastu oodatust aeglasem kasv teises kvartalis sunnib juba küsima, kui tugeval alusel USA majanduskasvu toibumine tegelikult ikkagi on.

Peamine, mis kasvu tagasi hoiab, on nõrk nõudlus USA enda turul - eratarbimine, mis moodustab 70% USA SKPst, kasvas teises kvartalis vaid 0,1%. See on nõrgim näitaja sellest ajast, mil USA majandus kahe aasta eest langusest välja sai.

Toetamise asemel kiskus majandust alla ka avaliku sektori tarbimine, mis kahanes aasta baasil 3,4%. See pidur jääb pikemaks ajaks, kui USA Kongress seab riigivõla limiidi tõstmise tingimuseks avaliku sektori kulude jõulise kärpimise. Suure defitsiidi juures pole sellest pääsu nii või teisiti.

Eriti märgatav oli USA tarbijate kulutuste vähenemine kestvuskaupadele - 4,4%. Tuntavalt vähenes autode müük, kuna Jaapani maavärina ja tsunami tagajärjel tekkinud komponentide puudus häiris USA autotootjate tööd.

Kalliks läinud toit ja kütus - mais 4 dollarile gallonist kerkinud bensiini hind on pea kolme aasta kõrgeim - jätsid vähem raha muudele kulutustele. Ning lisaks on ameeriklased ülimadalatest intressimääradest hoolimata hakanud rohkem säästma, kannustatuna ebakindlusest ja hirmust töötuks jääda.

See omakorda on kinni hõive kasvus. Viimased usaldusindeksid näitavad paraku tarbijakindluse langust. Ning mitmed firmad - sealhulgas Merck, Cisco, Goldman Sachs, Lockheed Martin - on värskelt välja tulnud uute koondmiskavadega.

Kasvu vedasid USAs teises kvartalis eksport, varude kasv ja ettevõtete investeeringud, kuid koduturu nõrkust see üles ei kaalu.

USA keskpank on varsti jälle dilemma ees - kas "käivitada rahapress" ka kolmandat korda, et majandust stimuleerida? Viimast keskpank ilmselt tegema ei kiirusta, sest inflatsiooniline surve on majanduses selgelt kasvamas. Küll aga eeldavad analüütikud, et USA keskpanga juht Ben Bernanke hoiab intressimäärasid nulli lähedal veel mõnda aega.

"Keskpank (mis arutab intressimäärasid 9. augustil - toim) võib anda üsna tugeva signaali, et ei liiguta intressimäärasid veel väga pikka aega," ütles agentuurile Bloomberg IHS Global Insighti ökonomist Nigel Gault.

Analüütikud hakkasid reedel avaldatud majandusnäitajate valguses juba USA selle aasta majandusprognoose alla tõmbama.

Teises kvartalis kasvas Rootsi majandus riigi statistikaameti esialgseil andmeil aasta baasil 5,3%. "See ei muuda põhipilti, kus me näeme mujalt maailmast tõsiseid riske," ütles Borg, pidades eelkõige silmas Lõuna-Euroopa võlakriisi ja USA poliitikute ohtlikku mängu USA usaldusväärsusega, kirjutas nädalavahetusel Rootsi majandusleht Dagens Industri.

Borgi sõnul pole kahtlust, et närviline seis börsidel ja mujal finantsturgudel on mõjutanud Rootsi tarbijaid. "Hõive ja sissetulekud on meil kasvanud suhteliselt hästi, mis peaks tarbijate kindlustunnet lisama. Kui aga tarbimine kasvab vaid veidi üle 2%, samas kui SKP kasvab oluliselt kiiremini, näitab see, et jätkuvalt eelistatakse säästa," ütles Borg.