Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Euroala kriis võib nõuda uue ohvri
Kõik suured reitinguagentuurid on Küprose reitingut kärpinud - läinud nädalal nii Moody's kui ka S&P -, tuues põhjuseks Küprose tihedad majandussidemed Kreekaga, Küprose pankade suured investeeringud Kreeka riigi võlakirjadesse (hinnanguliselt 5 miljardi euro väärtuses) ning riigi rahanduse kipaka seisu. Mullu küündis Küprose eelarvedefitsiit 5,3%-le SKPst.
Olemasolevatele hädadele lisaks lõi juuli keskel hooletusest toimuda lastud plahvatus rivist välja elektrijaama, mis tootis enam kui poole Küprose energiatarbest. See on kaasa toonud elektrikatkestused. Jaama taastamise kulud võivad defitsiidiga maadleva valitsuse jaoks küündida ca 3 miljardile eurole.
Avalikkuse viha elektrijaama plahvatamise pärast viis läinud nädalal valitsuse tagasiastumiseni.
Pangad manitsevad poliitikuid kiirustama. Nii Küprose keskpank kui ka riigi suurim kommertspank on hoiatanud, et Küprosest võib saada järgmine riik, mis euroala abipaketti vajab, kui poliitikud ei astu kiiresti samme riigi rahanduse korrastamiseks, vahendas agentuur Reuters. Üksmeelt selleks aga pole.
Esmaspäeval kinnitas Euroopa Komisjon, et mingeid kõnelusi Küprose abipaketi üle käimas ei ole. "Oleme veendunud, et Küprose ametivõimud täidavad oma kohustused," teatas komisjon.
Küprose eelised võivad kaduda. Ilmselt poleks abipaketist huvitatud ka riik ise, kuna see võib õõnestada Küprose mainet rahvusvahelise finantskeskusena. Abipaketi tingimuseks võib saada praeguse soodsa maksukeskkonna muutmine ja lahtiütlemine pangasaladusest.
Küprose osa euroala SKPs on vaid 0,2%, kuid see on järjekordne ebameeldiv meeldetuletus sellest, kuidas ühe euroala riigi probleemid võivad üle kasvada rahaliidu teiste riikide probleemideks.