Euroopa Keskpank uuesti kriisi tõrjumas

Sirje Rank 05. august 2011, 00:00

Eile teataski Euroopa Keskpank, et pumpab turgudele lisaraha, pakkudes pankadele uuesti erandkorras võimalust kuni kuueks kuuks odava intressiga laenu saada. Ühtlasi pikendati kõiki teisi erakorralisi likviidsusmeetmeid.

Kauplejate sõnul oli keskpank eile uuesti ka euroala võlakirjaturul tugioste tegemas. Agentuuri Reuters andmeil ei ostnud keskpank küll löögi alla sattunud Hispaania ja Itaalia võlakirju, vaid Iirimaa ja Portugali pabereid. Kuid fakt ise on kõnekas - enam kui neli kuud oli keskpank vahepeal tugiostudest hoidunud.

Keskpank tegi uuesti tugioste . "Ma ei oleks üllatunud, kui te kuulete sellest midagi veel enne selle pressikonverentsi lõppu," ütles Euroopa Keskpanga juht Jean-Claude Trichet täpsemate selgituste eest kõrvale põigeldes.

Trichet möönis, et otsus tugiostudega jätkata ei olnud keskpanga nõukogus üksmeelne. Selle kriisimeetme käivitas keskpank vastu tahtmist ja Saksamaa terava kriitika all aasta eest, et pidurdada Kreeka laenukulude kasvu. Kriisi levides on ostetud ka Iirimaa ja Portugali võlakirju kokku enam kui 70 miljardi euro väärtuses.

Läinud kuul otsustasid euroala valitsusjuhid, et edaspidi saab võlakirjade tugiostudeks voli euroala kriisifond EFSF. Sellega vabaneb keskpank hädaga käivitatud abinõust, mis balansseerib keskpanga jaoks tabude piirimail. Paraku eeldab fondi volituste muutmine tööd juriidiliste tekstidega ning muudatuste kinnitamist liikmesriikide parlamentides, mis kõik võtab aega. Nii tuli keskpangal seniks tuletõrjuja rollis jätkata.

Eile manitses Trichet, et läinud kuul euroala liidrite tippkohtumisel tehtud otsused tuleb kõik kiiremas korras ellu viia. "Sealhulgas tugiostud võlakirjaturul," ütles Trichet.

Komisjon kutsub kriisifondi suurendama. Euroopa Komisjon avalikustas eile, et komisjoni president Jose Manuel Barroso on läkitanud liikmesriikidele kirja, milles kutsus üles EFSFiga seonduvat uuesti üle vaatama. Muu hulgas tähendaks see fondi mahu suurendamist, veenmaks turge, et vajadusel tuleb euroala toime ka suurte riikide, nagu Itaalia ja Hispaania, päästmisega.

"Turge tuleb alles veenda, et me astume kriisi lahendamiseks vajalikke samme," ütles Barroso. "On selge, et me ei tegele enam kriisiga ainuüksi euroala perifeerias."

Analüütikute sõnul tuleks kriisifondi mahtu praeguselt 440 miljardilt eurolt vähemalt kahe-kolmekordistada. Saksamaa ja Holland jõudsid eile juba teatada, et ei toeta alles läinud kuul sõlmitud kokkulepe uuesti avamist.

Kõik see kokku ei suutnud eile Hispaania ja Itaalia võlakirjade intressimäärade tõusu peatada.

"Võimalik, et Euroopa Keskpank lasi käest võimaluse veenvamalt sekkuda," kommenteeris agentuurile Reuters Berenberg Banki ökonomist Holger Schmieding. "Nüüd on määrav, kas ja millises ulatuses Euroopa Keskpank ka Hispaania ja Itaalia võlakirjaturgudel tugioste tegi."

Euroala enim jälgitud baasintressi määra jättis keskpank eile 1,5% tasemel muutmata. Aprillist on keskpank intressimäärasid tõstnud kahel korral ning eilegi ei loobunud Trichet signaalsõnadest, mis viitavad veel vähemalt ühele intressimäära tõusule selle aasta jooksul. Turud olid hakanud seda võimalust juba välistama, kuna euroala majanduse kasvutempo on aeglustumas.

Trichet ütles eile, et kasvu aeglustumine on ootuspärane, kuna aasta alguse kiire kasv oli tingitud erakorralistest asjaoludest. "Kasv jätkub, kuid mõõdukamalt," ütles Trichet, lisades inflatsiooni kohta, et hinnatõusu kiirenemise risk püsib.

Hoides üleval uue intressimäärade tõusu võimalust, ujub Euroopa Keskpank vastuvoolu. Äsja on nii Jaapan kui ka Šveits teatanud rahapoliitika lõdvendamisest ja ka USA ei kiirusta intressimäärade tõstmisega. Trichet pareeris, et iga keskpank tegutseb erinevates oludes.

Trichet manitses eile euroala riike kiirustama oma rahanduse korrastamisega, et turgude usaldus taastada, ning rõhutas nimeliselt Itaalia puhul vajadust strukturaalsed reformid ennaktempos käima lükata. Hiljuti Itaalia paralamendis kinnistatud säästupaketis on olulisemad kärped lükatud alles 2013. aastasse, mil järgmised valimised on ära olnud. Kolmapäeval parlamendis peetud kõnes süüdistas Itaalia peaminister Silvio Berlusconi riigi hädades eelkõige spekulante ja teisi välistegureid.

Ühisraha püsimist ohustava kriisi leviku suudaks peatada vaid Euroopa Keskpank, usub Euroopa Komisjoni presidenti Jose Manuel Barrosot nõustanud Belgia Leuveni ülikooli professor Paul De Grauwe.

Eile ajalehes Financial Times avaldatud arvamusloos kordas De Grauwe seisukohta, et sisuliselt laenavad euroala riigid "välisvaluutas", mille üle neil kontroll puudub. Ükski euroala riik ei saa viimases hädas sundida Euroopa Keskpanka raha juurde trükkima, et oma võlakohustused täita.

Kui aga Euroopa Keskpangal selline viimase instantsi laenuandja voli oleks, peataks see kriisi leviku. Euroala kriisifond EFSF on professori sõnul vaid surrogaat, mis sarnast usaldust ei sisenda, kuna fondil on vaid piiratud ressursid.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

    Vaata kogu kava
    Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
    24. November 2011, 18:58
    Otsi:

    Ava täpsem otsing