Murede lahendamiseks rumalusest rohtu ei saa

Euroopa Liidu riikide võlakriisist on räägitud juba tüdimuseni ning üksteise järel pudeneb lootusetu hõnguga musta nimekirja aina suuremaid liitlasi. Ahastamise, abimiljardite paanilise otsimise ja reitingufirmade kirumise kõrval aga ei räägi suurt keegi, miks riigid üksteise kannul võlasohu upuvad.

Kas tõesti on sellel saatuslikuna näiva lõpuga laristamisrallil tegelikult paljude muude kirevate ja individuaalsete põhjuste kõrval ka üks ja ühine ning lihtne joon? Nimelt võlgnikriigi elanike kesine kooliharidus ehk mida rumalam rahvas, seda suurem laenutaak on endale kaela kahmatud?

Maagilisi seoseid loovad numbrid. Üheks suuremaks valeks nimetatud statistika esmapilgul lausa tõttab seda kinnitama. Näiteks Portugalis on keskharidus kõigest 30% elanikest ning riigi võlakoorem moodustab 93% sisemajanduse kogutoodangust. Käpuli Kreekagi ei lase neid arve kaksipidi tõlgendada - vastavalt 61 ja 143% räägivad enda eest. Itaalia annab tekkivale teooriale samuti tuge 54 ja 119 protsendiga. Võrreldes eelmainitutega on Iirimaaga lugu tsipake etem: keskkooliga on maha saanud 72% iirlastest ning riigivõlgagi on kohe 96%. Rääkimata Hispaaniast, kus keskkooli lõpetanuid on 52% ning võlg on suudetud hoida 60% juures.

Siinkohal tundub veider meenutada, et Euroopa Liidu lepingute järgi ei tohikski liikmesriigi võlg küündida üle 60% kogutoodangust, sest too lepe näib kehtivat ei-tea-kelle jaoks - ELi riikide keskmine võlakoorem on ju osatud tegelikult mingi ime läbi upitada tervelt 80%ni. Ja seda keskharitute keskmise 72% juures.

Euroala üks silmatorkavamaid riike on muidugi Eesti, mis 89% keskhariduse juures särab "vanade tegijate" laenulasu kõrval naeruväärse 7% võlakoormaga, tehes sellise tulemusega selgelt ära põhjanaaber Soomele (vastavalt 82 ja 48%).

Petlike numbrite tegelik pale. Kui aga kiigata ühisraha kehtivuse piirist väljapoole, hakkab esmapilgul üsna vettpidavana tundunud teooriapüstitus kokku varisema. Näiteks Suurbritannias on korralikult koolis käinuid 75%, aga riigi võlg on ikkagi 80%. Äkki on see aga ainult üksik ja seega reeglit kinnitav erand? Sest Rootsil on ette näidata vastavateks suhtarvudeks 81 ja 40, Slovakkial aga 91 ja 41 ning Tšehhil 91 ja 39%.

Mida aga sel juhul arvata Saksamaa kohta, kus kooliskäinute ja võlakoorma protsendid on peaaegu võrdsed ehk 86 ja 83?

Nii või teisiti, aga see on statistikatagi selge, et rumalusest murede vastu rohtu ei ole. Õnneks algab lastel kool juba mõne nädala pärast…