Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Raskerelvad valmis

    Euroopa Keskpank teatas, et hakkab aktiivselt ellu viima oma võlakirjade tugiostude programmi, mis tähendab appiminekut Hispaaniale ja Itaaliale.

    See on dramaatiline otsus.
    Tegemist on euroala suuruselt kolmanda ja neljanda majandusega ning nende riikide toetamine nõuab keskpangalt juba oma bilansi märkimisväärset suurendamist.
    Aasta eest Kreeka abistamiseks käivitatud ja keskpangas endas teravaid vastuolusid tekitanud programmi raames on seni ostetud Kreeka, Portugali ja Iirimaa võlakirju ca 74 miljardi euro väärtuses. Viimased neli kuud – kuni läinud nädalani – oli tugiostude programm soikus. Nüüd hindavad Royal Bank of Scotlandi analüütikud agentuuri Bloomberg andmeil, et turusurve leevendamiseks tuleks Itaalia ja Hispaania võlakirju kokku osta vähemalt 850 miljardi euro väärtuses.
    Läinud kuul otsustasid euroala liidrid, et edaspidi hakkab võlakirjaturul tugioste tegema euroala päästefond EFSF. Paraku võtab fondi uute volituste kinnitamine parlamentides aega ning järjest ilmsem on, et fondi praegune maht – 440 miljardit eurot – ei ole Hispaania ja Itaalia abistamiseks piisav. Nii on jälle tulnud tuld tõrjuma minna ja viimase instantsi laenuandjaks kehastuda Euroopa Keskpangal.
    ING panga vanemökjonomist Carsten Brzeski ei välista, et võlakirjade tugiostude programmi järsult suurendades ei suuda Euroopa Keskpank enam oma tugioste steriliseerida. Ehk teisisõnu – nii nagu seni - turult võlakirjaostudele kulutatud raha teise käega tähtajaliste hoiustega tagasi võtta. Nii kasvaks ka Euroopas raha pakkumine ja inflatsioonioht.
    „Ma ei usu, et väga suuri koguseid – näiteks 50 miljardit eurot nädalas – oleks võimalik steriliseerida,“ ütles Carsten Brzeski agentuurile Bloomberg. „See tähendaks keskpangal juba viimastegi põhimõtete üle parda heitmist.“
    Royal Bank of Scotlandi Euroopa piirkonna peaökonomist Jacques Cailloux prognoosib, et Euroopa Keskpank ostaks päevas võlakirju ca 2,5 miljardi euro väärtuses. Aastaga teeks see kokku ca 600 miljardit eurot. Keskpank võib üritada aega võita, kuni EFSF on valmis tugiostud enda peale võtma, kuid kahepeale kokku tuleks neil ikkagi üles osta vähemalt pooled Itaalia ja Hispaania võlakirjadest, arvab Cailloux. See teeks kokku ca 850 miljardit eurot.
    Keskpanga jaoks on liikmesriikide võlakirjade ostmine väga vastuoluline samm, kuna on väga piiri peal riikide eelarvepoliitika toetamisele. Seda võidakse tõlgendada kui poliitikutele järele andmist. Eriti Saksamaa on sellisele tegevusele teravalt vastu olnud.
    Euroopa Komisjoni presidenti Jose Manuel Barrosot nõustanud Belgia Leuveni ülikooli professor Paul De Grauwe usub aga, et just Euroopa Keskpank on see instants, mis kriisi leviku peatada suudaks. Hiljuti ajalehes Financial Times avaldatud arvamusloos kordas De Grauwe, et sisuliselt laenavad euroala riigid "välisvaluutas", mille üle neil kontroll puudub. Ükski euroala riik ei saa viimases hädas sundida Euroopa Keskpanka raha juurde trükkima, et oma võlakohustused täita. Kui aga Euroopa Keskpangal selline viimase instantsi laenuandja voli oleks, peataks see kriisi leviku. Euroala kriisifond EFSF on professori sõnul vaid surrogaat, mis sarnast usaldust ei sisenda, kuna fondil ressursid on piiratud.
     
  • Hetkel kuum
Seotud lood
Kõik seotud lood

Paul Künnap: Soome ja Rootsi võidujooks terase pärast annab Eestile õppetunde
Rohepöördest tingitud tööstuse ümberorienteerumise ja ka ümberpaiknemise ajaaken ei ole lõputu. Kes esimesena suudab vajalikud investeeringud teha ja enda juurde meelitada, on järgnevateks kümnenditeks võitja, kirjutab värske näite põhjal advokaadibüroo Sorainen partner Paul Künnap.
Rohepöördest tingitud tööstuse ümberorienteerumise ja ka ümberpaiknemise ajaaken ei ole lõputu. Kes esimesena suudab vajalikud investeeringud teha ja enda juurde meelitada, on järgnevateks kümnenditeks võitja, kirjutab värske näite põhjal advokaadibüroo Sorainen partner Paul Künnap.
Equinor maksab erakorralist dividendi ja ostab aktsiad tagasi
Norra energiaettevõte Equinor kinnitas tavapärase dividendimakse ning lisas sellele samas suuruses erakorralise dividendi, pakkudes aktsionäridele tulu kokku 0,70 dollarit aktsia kohta.
Norra energiaettevõte Equinor kinnitas tavapärase dividendimakse ning lisas sellele samas suuruses erakorralise dividendi, pakkudes aktsionäridele tulu kokku 0,70 dollarit aktsia kohta.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Kriis pani juhid liikuma. „Rahapakiga enam kedagi üle ei osta“
Viimaste aastate kriisid on muutunud erinevatel põhjustel juhtide vahetused tavapärasemaks, kuid ainult suurema palgaga üldjuhul enam tippjuhti konkurendi juurest üle ei meelita, rääkis värbamisagentuuri Fontese partner Eva Lelumees.
Viimaste aastate kriisid on muutunud erinevatel põhjustel juhtide vahetused tavapärasemaks, kuid ainult suurema palgaga üldjuhul enam tippjuhti konkurendi juurest üle ei meelita, rääkis värbamisagentuuri Fontese partner Eva Lelumees.
Karmo Tüür: kuriusklikkus saadab ökosurma
Rohepööre on viinud ususõjani, mille ohvriks võivad langeda ettevõtted või koguni majandusharud, kirjutab poliitikavaatleja ja väikeettevõtja Karmo Tüür Äripäeva essees.
Rohepööre on viinud ususõjani, mille ohvriks võivad langeda ettevõtted või koguni majandusharud, kirjutab poliitikavaatleja ja väikeettevõtja Karmo Tüür Äripäeva essees.
Tesla plaan keskenduda odavamatele sõidukitele kergitas aktsia hinda
Tesla avaldas eile plaani, mille kohaselt hakatakse tootma soodsamaid sõidukeid juba selle aasta lõpus. Tootmine hakkaks toimuma olemasolevates tehastes, mis lööb plaani segamini seoses Mehhikosse ja Indiasse kavandatavate uute tehastega. Pärast seda teadet on Tesla aktsia hind hakanud taas tõusma.
Tesla avaldas eile plaani, mille kohaselt hakatakse tootma soodsamaid sõidukeid juba selle aasta lõpus. Tootmine hakkaks toimuma olemasolevates tehastes, mis lööb plaani segamini seoses Mehhikosse ja Indiasse kavandatavate uute tehastega. Pärast seda teadet on Tesla aktsia hind hakanud taas tõusma.
Kohus jättis Merko vaidluses riigiga tühjade pihkudega
Tallinna halduskohus, mis korra juba pikale veninud vaidluses riigilt Merkole pea miljoni kahjuhüvitist välja mõistis, jättis värske otsusega ehitusfirma kaebuse rahuldamata.
Tallinna halduskohus, mis korra juba pikale veninud vaidluses riigilt Merkole pea miljoni kahjuhüvitist välja mõistis, jättis värske otsusega ehitusfirma kaebuse rahuldamata.
Leedu firma plaanib Eestisse investeerida 18 miljonit
Leedu logistikakinnisvara ettevõte Sirin Development hakkab sel aastal ehitama Eestisse 8 miljonit eurot maksvat laohoonet, kokku plaanib firma investeerida Eestisse 18 miljonit eurot.
Leedu logistikakinnisvara ettevõte Sirin Development hakkab sel aastal ehitama Eestisse 8 miljonit eurot maksvat laohoonet, kokku plaanib firma investeerida Eestisse 18 miljonit eurot.