Rehe: võlakriis paneb tööhõive kasvule piduri

Eesti majanduse väljumine 2008.-2009. aastate üleilmsest majanduskriisist on olnud kiire ja edukas. Majanduse ekspordi kasv on olnud viimasel 12 kuul muljetavaldav. Ekspordikasv, mis ületab eelnevat perioodi 25%, tagatakse esmalt tööviljakuse tõusuga, kuid kindlasti kasvab surve ja vajadus luua ka uusi töökohtasid.

Praegu mõjutab tööhõivet positiivselt ka aastaajaline sessoonsus, ehk "suve efekt",  seda eelkõige põllumajanduse, aga ka teeninduse ning turismi edendamise vallas. Tõsist lisaväärtust luuakse infrastruktuuri, see on teede ehituse ja vee- ning kanalisatsiooniprojektide arendamisel. Tööhõive kasv annab järele sügisel-talvel.

Arvestades Eesti majanduse avatust rahvusvahelistele turgudele ja valitsevat segadust Euroopa mitmete riikide ning USA võlaturgudel võib prognoosida survet maailma majanduskasvule tervikuna. See mõjutab nõudlust toodetele ja teenustele, mis omakorda võib avaldada survet tööhõivele. Eesti majandus ei jää nendest protsessidest kõrvale.

Mõjud, mis saavad alguse rahaturgudelt, jõuavad reaalmajandusse viiteajaga ehk umbes nelja kuni kuue kuu pärast. Prognoosin, et tööpuuduse tase jääb aasta lõppu vaates samale tasemele. Samas näen, et 2012. aasta tuleb eksporditurgudel tõsine väljakutse, kus võitjad on need ettevõtjad, kes on paindlikud igas elemendis, sh tarneaegades, kvaliteedis, hinnas ja muus. Järgmisel aastal tuleb kaitsta sel aastal kätte võidetud turupositsioone, see tagab ka stabiilsuse tööjõuturul.