Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kruuda hakkab Venemaaga äri ajama
Eile seisis Radisson Blu pressiruumi laua ühes otsas Eesti lipp, teises otsas Vene lipp. Kahe lipu vahel olid maasikakohukesed, millega Kruuda sillutab teed suurele naaberturule.
Valgesinipunase poole peal piimatootjate ühendus Sojuzmoloko, kes ettevõtet Tere enda ühendusse kutsus. Sellesse liitu kuulub enam kui 3000 piimamüüjat ja -tootjat Venemaalt ja Valgevenest. Tere on ühenduses esimene Balti piimatööstur.
Sojuzmoloko nimelisse liitu astumine on Kruuda jaoks esialgu tunnustus ja kvaliteedimärk. Lisaks annab see Terele kontaktid liidu liikmete ja edasimüüjatega, sealhulgas supermarketitega. Liidu juhi Andrei Danilenko sõnul kutsusid nad Teret ühinema, sest ettevõte on paari aasta jooksul end Vene turul heast küljest näidanud.
Sahinad läbirääkimistest. Pole välistatud, et varsti istub Kruuda ühise pressilaua taga mõne suure naaberriigi investoriga.
Sosinad selle kohta, et Kruuda tahab Teret müüa Venemaa ettevõttele, on käinud juba paar kuud. Juunis kirjutas Eesti Ekspress, et Kruuda peab läbirääkimisi Moskva ja Peterburi ettevõtjatega, konkreetsemalt börsiettevõttega Wimm Bill Dann. See on Vene suurim piimafirma, mis hakkas esimesena jogurtit tootma.
"Kogu aeg käivad otsimised ja võimaluste vaatamised," sõnas Kruuda. "Küsijaid on alati, et ma ostan ära su korteri. Sada tükki enne, kui korteri ära ostab," lausus Kruuda. Need sõnad annavad vaid kinnitust, et tehinguni pole veel jõutud.
Sojuzmolokosse kuulumine annab Kruudale enda sõnul julgust, et idanaabri turule rohkem investeerida. "Meil on seal sõbrad, me pole seal üksi," ütles Kruuda.
Investeerimisest. Veelgi võimsamaks piimatöösturiks kasvamine nõuab lisaraha. "Raha on alati puudu," nentis ka Kruuda. Ta ei salanud, et kavatseb ühe tehase üle kolida ja uutesse seadmetesse investeerida. "Me ei saa ette öelda, kuhu investeerime, sest meil on konkurendid ka," ütles Kruuda.
Tere eesmärgiks on ekspordi osakaalu suurendamine lähiaastail 50 protsendini toodangust, millest omakorda Vene turu osa võiks moodustada 25 protsenti. Praeguse seisuga läheb 60 protsenti toodangust kodumaisesse tarbimisse ja 40 protsenti välismaisesse.
Kusjuures, Tere piimatooted on juba 16 erinevas riigis ja jõuda kavatsetakse veel Lõuna-Koreasse ja Taisse.
Kui Kruudal Vene suunal hästi läheb, lubas ta ka maksta võlad, mis on üles jäänud meediaärist ja Lutermast. Ta kordas taas, et esmajoones saavad raha kätte Kalev Meedia töötajad.
Venemaa turgu tuleb näha võimalusena, mitte hirmuna, ja Venemaa turgu ei pea välistama. Eesti ettevõtted ongi viimastel aastatel teinud suuri pingutusi, kuidas Venemaad heas mõttes ära kasutada ja ettevõtjatega koostööd luua.
Sojuzmoloko piimatööstusi ei esinda, küll on aga igas riigis piimaliidud. Kolmanda sektori erialaliidud ei tegele kommertsprobleemidega, vaid on pigem lobitegijad.
Eelmine aasta oli erakorraline Venemaale müügi aasta. Eelmist piimandusaastat iseloomustas see, et Venemaa oli hinnamootoriks. E-Piim müüs 2010. aastal Venemaale umbes 250 miljoni krooni eest piimatooteid.
Praegu on aga taas Venemaal rahulik ja suurt nõudlust ei ole. Kaupa küll regulaarselt läheb, aga ei ole sellist buumi, nagu oli aasta tagasi.
E-Piim moodustas poolteist aastat tagasi Peterburis tütarettevõtte E-Piim SPB. Tütarfirma ülesanne on organiseerida juustu müüki Venemaal.
Autor: Katariina Krjutshkova