Riigieelarvesse seitsme kuuga 62,4% planeeritust

Kulusid tehti 3,5 miljardit eurot ehk 56,8 protsenti kavandatust. Selle aasta kuue kuu valitsussektori eelarvepositsioon oli riigi raamatupidamise esialgsetel andmetel ülejäägis 0,7 protsendiga SKPst.

Eelarve on aasta esimese seitsme kuuga täitunud plaanipäraselt. Juuli lõpuks kogunes tulusid peamiselt tänu kasvuhoonegaaside heitmekvootide müügitulu laekumisele 13,1 protsenti rohkem kui eelmisel aastal samal ajal. Kulude 11,5 protsendilist kasvu võrreldes aastatagusega mõjutasid ülekanded heitmekvootide kauplemise lepete täitmiseks ning eraldised sotsiaalkuludeks. Ilma heitmekvoodi vahendite ja osaliselt taastatud riigipoolsete kanneteta kogumispensionifondi olid seitsme kuu kulud 4,2 protsenti suuremad võrreldes eelmise aastaga. Jätkuvalt kasvavad riigipoolsed investeeringud ning tegevuskulude kasutamist hoitakse eelmise aasta madalal tasemel.

Tulusid laekus juuli lõpuks eelarvesse ligi 3,6 miljardit eurot, millest 2,4 miljardit eurot moodustasid maksutulud ja 1,1 miljardit eurot mittemaksulised tulud. Laekunud maksutulud moodustavad 57,5 protsenti ning mittemaksulised tulud 76,8 protsenti aastaks kavandatust. Suurimate tululiikidena on seitsme kuu jooksul laekunud sotsiaalmaksu 1,1 miljardit ning käibemaksu 740,4  miljonit eurot.

Juulis lisandus eelarvesse tulusid kokku 496,9 miljonit eurot ehk 8,7 protsenti aastaks planeeritust. Maksutulusid laekus 408,5 miljonit ja mittemaksulisi tulusid 88,4 miljonit eurot.

Kulusid tehti seitsme kuuga 3,5 miljardi euro ulatuses ehk 56,8 protsenti planeeritust. Sellest suurimate kuludena maksti peamisteks sotsiaaltoetusteks 1,5 miljardit eurot. Juulis tehti väljamakseid 504,1 miljoni euro ulatuses, mis on 8,1 protsenti kogu aastaks planeeritud kuludest.

Investeeringuteks suunati seitsme kuuga 490,3 miljonit eurot, mis on ligi 15 protsenti enam kui eelmisel aastal samal ajal. Investeeringute kasvu on enam mõjutanud tee-ehitusobjektide rahastamine ning investeeringutoetused maaelu ja kalanduse valdkonda.

Riigi tegevuskuludeks kasutati seitsme kuuga 570,7 miljonit eurot ehk 56,7 protsenti aastaks planeeritust, mis on 1,5 protsenti enam kui eelmisel aasta samal perioodil. Juulis maksti tegevuskuludeks välja 86,5 miljonit eurot. Peale eelmise aasta tegevuskulude vähenemist on selle aasta esimesel poolel mõjutanud tegevuskulude kasutamist märtsikuus toimunud riigikogu valimised, valitsuse reservist tehtud eraldised jäämurdmiseks ja suve algusele tavapärased puhkusetasude, sealhulgas õpetajate suvepuhkuse väljamaksed.

Välistoetusi on koos ettemaksetega tänavu välja makstud 37 protsenti aastaks planeeritust ehk 358,7 miljonit eurot. Struktuuritoetused moodustasid sellest 241,8 miljonit eurot ehk 32,8 protsenti planeeritust. Euroopa Liidu liikmesriikide võrdluses oleme struktuurivahendite väljamaksete tempolt poolaasta seisuga esimesel kohal, meile järgnevad Leedu ja Iirimaa.

Likviidseid finantsvarasid ehk deposiite ja võlakirju oli riigikassas juuli lõpu seisuga 1,1 miljardit eurot, mis on 81,2 miljonit eurot rohkem kui eelmise aasta lõpus. Kuigi likviidsusreserv on vähenenud, on kasvanud klientide poolt hoitavate vahendite maht. Juulis vähenesid finantsvarad kokku likviidsusreservi vähenemise tõttu 27,6 miljoni euro võrra.

Kuue kuuga on kogu valitsussektor olnud ülejäägis 115,8 miljoni euroga (0,7 protsenti SKPst), mis on 394,5 miljonit eurot parem tulemus kui eelmisel aastal samal perioodil (2010. aastal oli defitsiit 278,7 miljonit eurot ehk 1,92 protsenti SKPst). Erinevus võrreldes aastatagusega on eelkõige põhjustatud heitmekvootide müügist. Eelmisel aastal toimus enamik heitmekvootide müügitehingud teisel poolaastal, tänavu ka esimesel poolaastal. Samuti olid selle aasta tulumaksutagastused väiksemad kui 2010. aastal ning riigiosalusega ettevõtete dividende laekusid möödunud aastaga võrreldes ajaliselt varem. Aasta teiseks pooleks on oodata ülejäägi vähenemist eelkõige heitmekvootide müügist saadava tulu kasutuselevõtu tõttu.