Võitlust varimajandusega ohustab populismilõks

Soome valitsuskoalitsioon plaanib tõhustada võitlust varimajandusega, süstides eesmärki lähiaastatel 80 miljonit eurot ning palgates juurde maksuametnikke, politseinike ja tollitöötajaid.

Äripäev toetab igakülgselt võitlust varimajandusega, eriti kui see soodustab ausat konkurentsi. Kuid soomlastel tuleb olla ettevaatlik, et ülla eesmärgi varjus ei pöörata populismilõksu ning turult võõraid, sealhulgas eestlasi, valimatult eemale tõrjudes keerata võll üle protektsionismi suunas ja pärssida majandust tervendavat konkurentsi.

Maksupettus on tõsine probleem. Soome ehitusliidu hinnangul ulatub ehitussektoris riigi saamata jääv summa 500 miljoni euroni. Samasse suurusjärku hinnati kogu Eesti varimajandust 2009. aastal. Ohtlik on eelkõige varimajanduse osa, mis kahjustab ausat ettevõtlust, õiglast konkurentsi ja maksulaekumisi. Kindlasti tuleb seda ohjeldada, olgu pettuse eesotsas eestlane, soomlane, rootslane või venelane.

Kuid siinsamas peitub ohukoht. Oma turgu tuliselt kaitsvad Soome ametühingud ja esindusliidud on aastaid just eelnimetatule apelleerides võidelnud ja teinud lobitööd üha edukamalt turgu hõivavate Eesti ehitajate vastu. Vastuseis, mis Soome meediaveergudel torkab teravalt silma. Näiteks Helsingis on eestlased väidetavalt hõivanud lõviosa renoveerimis- ja soojustustöödest. Samal ajal läks eelmisel aastal pankrotti rekordarv Soome ehitusettevõtteid.

Tuleb ausalt tunnistada, et kindlasti on olnud Soome turul Eesti päritolu maksupettureid ja turusolkijaid ja nende väljajuurimine on oodatud. Kuid neid on ka soomlaste eneste hulgas. Teisisõnu käib sektoris võitlus pigem rahavoogude ja töökohtade kui ausa konkurentsi nimel. Eesti ehitusettevõtjad tegutsevad Soomes juba aastakümneid ning sektor on pea ainukesena põhjanaabrite juures edukalt läbi löönud, mis iseenesest on kvaliteedi märk. Kuigi selle taga on ilmselt osaliselt ka madalam palk, siis kindlasti ka kiirem ja tõhusam töö.

Soome ametühingutel on aeg peeglisse vaadata: kapseldumisega on kaudselt soositud konkurentsi vähenemist ja sellega ka kohalike ettevõtete konkurentsivõime langust, mis nüüd Euroopa Liidu vaba tööjõu ja teenuste liikumise tingimustes valusalt kätte maksab.

Vaba konkurents on olnud tervikuna Soome maksusüsteemile pikalt pinnuks silmas. Suuri alalaekumisi põhjustab siiani alkoholi ülevedu Tallinnast, kuigi kümnendi jooksul on kehtestatud nii kvoote kui ka alandatud makse.

Soomes tõstab pead populism. Soome vastkoostatud koalitsiooni plaanis suunata 80 miljonit eurot võitlusele varimajandusega on selgelt tunda ka sisepoliitilist populismimaiku. Vastvalitud saadikud soovivad saata majanduskriisis räsida saanud avalikkusele otsusekindla valitsuse mulje. Kõva käe poliitika, mis kaitseb nn tavatöötajate huve, on selleks parim viis.

Plaan rahuldab pealtnäha kõiki: tööd saavad maksuametnikud ja politseinikud, täidetakse ametühingute soove pitsitada väidetavalt maksudega mängivaid võõrettevõtjaid (loe: eestlasi), majanduskriisi ajal paisunud puudujäägiga eelarvesse laekub potentsiaalselt rohkem raha jne. Kuid paratamatult tekib küsimus, et mis on seni võitlust takistanud? Kuidas riigiaparaadi suurendamine kasvatab võitluse efektiivsust? Ning kas seatud on ka mõõdetavad eesmärgid, sarnaselt Eesti maksuameti juhi Enriko Aavaga, kes lubas iga ameti eelarvesse lisatud euro eest 10 eurot vastu tuua? Esialgu meenutab plaan pigem populistlikku hüüdlauset.

Autor: ÄP