Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Ettevõtliku Eesti esimesed edukad sammud pikal teel
Homme täitub 20 aastat Eesti taasiseseisvumisest ning ühtlasi ka iseseisva majanduselu ja ettevõtluse taassünnist. Äripäeva hinnangul on Eesti ettevõtlus teinud läbi eduka tee. Oleme üles ehitanud toimiva riigi. Kuid oleme alles pika tee alguses, kus tehtud on eeltöö, ning nüüd, omades kindlat pinda jalge all, saab hakata põhitöö kallale.
Homme on paslik päev, mil meenutada, kus mina olin või mida parasjagu tegin, kui Eesti taasiseseisvus. Või kui mälestusi liiga vähe, küsida seda pereringis vanemalt õelt-vennalt, emalt-isalt, vanavanemalt.
Homme on ka päev, mil peeglisse vaadata ning mõelda, mis on elus muutunud ja mida olen ise selle heaks teinud. Anda hinnang, kas see on hea või halb. Ning seada siht, kuhu ja kuidas edasi minna. Äripäev vaatas samuti Eesti taasiseseisvumise 20. aastapäeva puhul korra tagasi ja siis kohe edasi ning toob Teieni Äripäeva aasta ärimehe tiitli pälvinud ettevõtjate arvamused olnust ja ootused tulevikust.
Mis on muutunud? Ilmselt on kergem vastata, mis on jäänud samaks - niivõrd põhimõttelised on olnud arengud. Viru ärikate, valuutapoodide ja direktorite ajastust oleme jõudnud aega, kus ettevõtja mõiste on üheaegselt lai, mitmekülgne ja auväärne. Ettevõtja on nii börsifirma suuromanik Toomas Annus Merkost, eduka maakondliku firma juht, n-ö maasool nagu Urmas Jõgeva Värska Veest kui ka loominguline üksikettevõtja nagu Marko Matvere.
Muutunud ja paika saanud on reeglid. Korruptsioon on taunitav nii riigi kui ka ettevõtluse tasandil. Ja kuigi konkurentsireegleid alles pannakse paika ning seda vahel ka ettevõtjate arvel, on suund siiski selgelt vastutustundliku, ausa ja õiglase ettevõtluse poole. Sinna, kus ettevõtja mainel on väärtus.
Oleme kasvamas õpetatavast õpetajaks. Kui algusaegadel jagati kogemusi peamiselt meile, on nüüd liiklus muutunud kahesuunaliseks. Ka Eesti ettevõtjail on nii mõndagi õpetada.
Uue tähenduse on saanud rahvusvahelisus. Kui algselt tähendas see enamasti mõne firma ülesostu välismaiste investorite poolt või filiaali avamist Eestis, siis nüüd on see ka Eesti enda ettevõtete laienemine võõrterritooriumitele. On see siis laevandus Tallinki näitel, Webmedia infotehnoloogias või Bigbank panganduses.
Mis peamine, muutunud on mõtteviis. Ettevõtja ei ole keegi n-ö direktor või ülemus, kes peab teistele tööd tagama, vaid selleks võib olla meist igaüks. Mõtteviisi muutuse olulisusest andis hea näite mõne aasta tagusele buumile järgnenud kriis, kui tööta jäänud inimestel olid küll oskused ja teadmised, kuid puudus töö. Süstitud ettevõtlikkusega asutasid paljud edukalt oma väikesi ärisid.
Mida oodata? Kindlasti uusi rekordeid. Olgu nad seotud ettevõtete kestvuse, suuruse või edukusega. Noorele riigile on see mitte ainult kohane, vaid arenguks lausa vajalik.
Dünastiate teket. Esimest korda ajaloos on võimalik, et Eestiski tekkivad oma võimekad pikaajalised äridünastiad - Eesti Wallenbergid ja Rockefellerid, andes lisatuge ühiskonna järjepidevusele ja sidususele.
Jätkuvat avatust ja paindlikkust uute olukordadega kohanemisel. Sest kapseldumine ühte ideesse või mudelisse ei pruugi tagada edu tulevikus. Muutustega tuleb pidevalt kaasas käia.
Rohkem ettevõtlust. Kuigi üha enam on tekkimas ka nn võimekate juhtide põlvkond, on eelkõige ettevõtlikkus jätkusuutliku arengu aluseks.
Ning muidugi esmaspäeva, mil pärast lühikest puhkust ja tagasivaadet uut tööpäeva alustada.
Autor: ÄP