Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Ei tasu üle reageerida
Ajalugu on näidanud, et pikaajalisi investoreid lühemaajalised turukõikumised märkimisväärselt ei mõjuta, rääkis Nordea peaökonomist Tõnu Palm.
Järgneb Tõnu Palmi kommentaar hetkel aktsiaturgudel toimuva kohta:
Globaalne finantsturg on väga tundlik negatiivsetele uudistele ning üha rohkem on investoreid, kes ootavad turu langust, kuniks tulevad uued abimeetmed. Majanduse kohta tuleb jätkuvalt rohkem negatiivseid kui lootusrikkaid uudiseid, selleks tuleb valmis olla. Suuremas plaanis on tänaseks suurtel aktsiaturgudel toimunud vaid ca 20%-line korrektsioon. Lisaks muudele põhjustele jõudsid aktsiahinnad majanduse ja tulude kasvukiirusest ette. Ligikaudu sama suurt korrektsiooni, nagu on tänaseks toimunud, nägime ka 2010. aasta kevadel, kui vallandusid turuspekulatsioonid võlakirjaturul. Edasist määrab osaliselt see, kas läbime kriitilised toetuspiirid enne, kui saabuvad positiivsed uudised.
Eile (18.08 – toim) langes ühele päevale kokku mitu negatiivset uudist USA-st, mis oli turgude jaoks selgelt liiga palju. Näiteks kinnisvara tehingute arvu langus, uute töötuskindlustuse taotlejate arvu kasv üle 400 000 ning tööstussektori kindlustunde US Philly Fed indeksi langus tasemele -30,7, mille tase viitab langusele tööstussektoris.
Investoritele ei ole üllatus, et finantsturgude päevased 7%-lised liikumised on suuresti ebaratsionaalsed ega arvestata enam varade reaalset väärtust ning kantud emotsioonidest, hirmust ja ahnusest. Kahjuks peab paika, et suuremal finantsturgude paanikal on ka reaalsed mõjud – nii investorite portfellidele kui ka reaalsektori kindlustundele ja aktiivsusele. Kuigi turgude liikumised võivad tunduda ebaratsionaalsed, on õigusemõistjaks paanikast kantud turg ise, kus hinnad paika pannakse.
Investeerimisriskide võtmine on selgelt individuaalne ning siin ei saa anda ühest soovitust. Ebamäärases keskkonnas tasub hoida portfellis kõrgemat raha osakaalu. Raha võimaldab investeerida ka kehvadel aegadel, et oleks võimalus teenida kasumit headel aegadel.Kindlasti ei maksaks üle reageerida ilma pikaajalisi samme läbi mõtlemata. Senine ajalugu on näidanud, et pikaajalisi investoreid lühemaajalised turukõikumised märkimisväärselt ei mõjuta.
Turgude langus ja tõus vahelduvad käsikäes. Mäletame, et isegi 2008. ja 2009. aasta aktsiaturgude ülisuur langus tehti suuresti tagasi vähem kui kahe aastaga. Seega pikaajaline investor, kes investeeris enne 2008. aasta finantskriisi ja kes oma raha investeeringutest välja ei võtnud, on oma raha sama hästi kui tagasi teeninud. Täna aga on maailma majanduse ja finantsturgude tervis palju parem kui toona.
Autor: Fredy-Edwin Esse, California, Birjo Must