Lisarahata jäävad teed ehitamata

Euroopa Komisjoni transpordivolinik Siim Kallas on aktiivselt tutvustanud komisjoni kevadel avaldatud valget raamatut, kus kirjas visioon Euroopa transpordisektori tulevikust.

Eestis on enim kõneainet pakkunud idee, et teede otsesed kasutajad maksaksid kinni ka teede ehitamise ja hooldamise kulud.

Eesti kordas oma vastuseisu teemaksule. Eelmises Logistika kuukirjas antud intervjuus ütles Kallas, et praegune, peamiselt kütuseaktsiisist rahastamine kuivab peatselt kokku. Paljud riigid jäävad infrastruktuuriobjektide rahastamisel lisatuluallikata varsti raskustesse.

Suve alguses andsid Euroopa Liidu riigid teada seisukohad Euroopa Komisjoni esitatud transpordiarengu visioonile. Eesti kordas juba oma varasemast seisukohta: ei mingit maanteede maksustamist, infrastruktuuritasud ei tohi kasvada.

Kallase kabineti juht Henrik Hololei ütles Eesti seisukohta kommenteerides, et maksustamine on valdkond, kus Euroopa Komisjonil puudub otsene pädevus. Selles valdkonnas millegi otsustamiseks peab olema liikmesriikide täielik konsensus. Maksulised teed on tema sõnul aga kõige loogilisem võimalus, kuidas rahastada mahukaid infrastruktuuriprojekte, näiteks tee-ehitust.

"Hinnanguliselt võiks öelda, et kui lisarahaallikat ei leita, siis jäävad paljud infrastruktuuriprojektid ehitamata ning seeläbi kannatab riikide ja ettevõtete konkurentsivõime. See on valikute asi," arutles Hololei.

Teede maksustamise idee Euroopa transpordivisioonis erutab teisi riike Eestiga võrreldes vähem. Rohkem pööratakse tähelepanu sisepõlemismootoritega autode kaotamisele liiklusest ja kaubavedude suunamisele maanteedelt raudteedele.

Transpordi valge raamatu üle arutasid Euroopa Liidu transpordiministrid juunis toimunud viimasel kohtumisel.

Vastu võeti ka eesistuja Ungari koostatud ühisseisukoht. Päris ühist arvamust sellest siiski ei leia. Pigem on see kogum riikide erinevatest seisukohtadest ja ettepanekutest.

Transpordivolinik Siim Kallase kabineti juhi Henrik Hololei väitel on valge raamatu seisukohtadest kõige enam tähelepanu pööratud kahele visioonile: esiteks hinnangule, et aastaks 2050 kaovad linnaliiklusest konventsionaalsed sisepõlemismootoriga autod; teiseks, et keskpikas perspektiivis peaks valdav osa Euroopa Liidu sisestest üle 300 kilomeetri pikkustest kaubavedudest hakkama toimuma raudteedel. Viimane aga sõltub Hololei sõnul suuresti sellest, kuidas suudavad raudtee-ettevõtted muuta oma sektorit ja pakutavat teenust konkurentsivõimelisemaks.