Äri käima poole aastaga

Küsimustele vastab Virtual Gardeni juht Annika Goroško.

Mida Virtual Garden endast kujutab? See on innovatiivne aiapidamisvõimalus - veebipõhine aed. Inimesel pole vaja muud kui internetiga arvutit, tibake fantaasiat ja head isu.

Veebiaia põhimõte seisneb selles, et inimene logib meie keskkonda sisse ja valib sealt aialapikese, kuhu paneb etteantud valiku alusel kasvama köögiviljad. Seejärel lähevad need plaani järgi kusagil Eesti nurgas mulda. Tänavu toimus see ainult ühes talus, aga järgmisel aastal on neid juba rohkem. Veebi vahendusel saab klient jälgida, kuidas juurikad ja nunnud kasvavad. Kui saak valmis saab, tuuakse see koju kätte.

Kui palju teil kliente on? Esimesel testaastal on meil 15 klienti, kes meiega selle teekonna kaasa teevad. Kui alustasime, oli meil väga vähe aega, sest ajujaht lõppes 12. mail. Iga vähegi põllumajandusega kursis olev inimene teab, et selleks ajaks peaksid esimesed asjad juba maas olema. Meil aga algas siis alles kibekiire tegevus, et tellimusi vastu võtta, nii et juurikad läksid mulda alles juuni alguses.

Kuna tellimusi vastu võtta oli aega ainult paar päeva, on klientide arv testaasta mõttes isegi päris suur.

Kes need inimesed on? Need on kõik linnainimesed. Ja esimesel aastal on nad kõik Tallinna lähedalt. 90% neist on eramajades elavad inimesed.

Kui suurte tellimustega on tegu? Arvestus on ruutmeetripõhine. Esimesel aastal on aiamaalapi fikseeritud suurus 30 ruutmeetrit. Ette on antud ka miinimumtellimuse hinna piirsumma.

30 ruutmeetri peal pole võimalik terveks talveks juurvilja kasvatada, aga tegutseme selle nimel, et leida järgmisteks aastateks ka ladustamisvõimalusi, mis lubaks meil köögivilju talv läbi tarnida.

Leidsime oma külast usina perekonna, kes on koos lastega huvitatud suvel töö tegemisest, nõu ja jõuga on meil pundis väljaõppinud ja kogemustega aednik Margus Ess. Temalt olen selle napi poole aasta jooksul aiapidamise kohta rohkem õppinud kui varem terve elu jooksul, kuigi olen maatüdruk.

Kuidas virtuaalse aia rajamise idee tekkis? Olen maatüdruk ja kogu aeg on olnud mõte, et olemasolevat maad võiks kasutada. Lihtsalt köögivilja kasvatamine ei tundunud atraktiivne. Linnas elades tekkis mõte, et saadusi võiks müüa veebi kaudu.

Esitasin Ajujahi konkursile veidi kaootilise idee, uurimata välismaist tausta. Loomulikult leidsin ma hiljem alternatiive ka Itaaliast ja Inglismaalt. USAs kasvatatakse sarnase loogika järgi isegi viinamarju, et oma veini teha. Tahan, et maal midagi toimuks, ja tunnen suurt rõõmu, kui mõni küla ellu ärkab.

Kui suurt kasvu järgmiseks aastaks prognoosite? Näeme korralikku kasvu. Optimaalne võiks olla 15 talu ja 500 klienti.

Kas enne Ajujahti oli projekti algne kavand juba olemas? Enne Ajujahti ei olnud meil midagi tehtud, oli ainult idee. Mul oli ka teisi ideid, mis ei jõudnud kuigi kaugele. Arendasime projekti välja Ajujahi ajal, selle raames toimub palju koolitusi, mis aitavad ideed edasi viia.

Idee konkursile esitamise tähtaeg oli novembri algus, maikuus registreerisime ettevõtte ja alustasime tegevust. Seega võib öelda, et poole aastaga jõudsime nullist teostuseni. Oleksin ilma Ajujahi toeta hakanud ettevõtmisega ilmselt venitama ja testaasta edasi lükanud, nii et mul on hea meel, et konkurss tõuke andis.

Mulle tundub oma sõprusringkonnas ringi vaadates, et sageli ei julgeta just seda esimest sammu astuda, et oma ettevõttega algust teha.

Kui keeruline oma ettevõtte loomine on? Ettevõtet teha on imelihtne. Meil on olemas huvitavad portaalid, kus on palju infot põhikirja, raamatupidamise ja korraldusliku poole kohta. Sealt saab mõtteid ja vihjeid selle kohta, mille peale võib-olla kohe ise ei tule.

Positiivne on, et kõiki asju saab ajada veebipõhiselt, palju keerukam on see, kuidas ettevõte jalgadel hoida ja kasvule suunata.

Mis on oma ettevõtte juures kõige keerulisem olnud? Algul arvatakse naiivselt, et sellele kulub küll veidi aega, aga küll õnnestub seda teha teise asja kõrvalt. Ühel hetkel aga jõuab kohale arusaamine, et oma firmale kulub väga palju energiat ja aega.

Ka meie oleme mõnes mõttes teelahkmel, kuidas ja millise tiimiga edasi minna. Kõige raskem on äratundmine, kas pühenduda ettevõttele sada või viiskümmend protsenti oma ajast. Otsus, millal tõmmata olemasoleva tööandja juures juhe seinast välja, on raske, samuti otsus, kas jääda ise tegevjuhiks või palgata aktiivseks tegutsejaks keegi teine.

Kui palju unetunde ettevõtmine on röövinud? Oma ettevõte vajab igapäevast tegutsemist, pühendumist ja mõttetööd, aga meil kõigil on hobid: kes joonistab, kes teeb sporti ja seda mitu tundi päevas ja nädalas.

Minu sellesuvine hobi on aiapidamine. Mul on hea meel, et see nii on läinud, ehkki loomulikult on sellega ka palju muret olnud.

Võitjameeskonna puhul oli õiges tasakaalus liikmete enesekindlus ja -kriitika. Üks aspekt on idee uudsus ja konkurentsivõime, aga teine külg on see, kui suure realiseerimisvõimega see idee on. Võitja plaanid olid üsna realistlikud, tegijate silmadest oli näha, et nad viivad plaani ellu. Idee oli lihtne, n-ö kindla peale minek. Väga teadmismahukad ideed ei pruugi sageli üldse teostuda.

Kui ideid hindame, siis elluviimise aspekt on kõige olulisem, ehkki ootame loomulikult ka teadmispõhiseid ja revolutsioonilisi projekte. Kui vaatame kasvupotentsiaali ja Eestist välja liikumise võimalust, siis ka see on olemas.

Ajujahi konkursile esitatavate ideede tase paraneb aasta-aastalt, iga järgnev aasta on eelmisega võrreldes parem. Mis paistis koolitusprogrammi raames silma ja mille eest võib osalejaid kritiseerida, on see, et vajaka jääb oma turu ja kliendi tundmisest. Peab olema mingi probleem, mida innovaatilise ideega lahendatakse, mitte ei olda innovatiivsed innovatiivsuse pärast.