Kogemusega või kogemuseta töötaja?

Artikkel

- Uudised
- Urve Vilk
- 28. august 2011 kell 21:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kogemusega või kogemuseta töötaja?
ASi Rautakesko juhatuse esimehe Alo Ivaski sõnul võetakse noori tööle ennekõike sellistele ametikohtadele, millel on võimalik kiiresti väljaõpet pakkuda, näiteks klienditeenindusse. "Kui tegu on õpihimulise noorega, jääb ta silma ja teeb peagi samm sammu haaval ettevõttes karjääri," rääkis Ivask.
ASi Leibur juhatuse esimehe Asso Lankotsi sõnul sõltub noorte palkamise võimalikkus valdkonnast. "Võtmepositsioonidele eelistame loomulikult kogemusega inimesi, aga leivavalmistamise tehnoloogilise protsessiga seoses oleme noori tööle palganud küll," sõnas ta. On mitu assisteeriva loomuga ametikohta, kus on võimalik ametit õppida. "Järelkasv tuleb niikuinii ise koolitada," märkis Lankots.
Kool annab hea teooriabaasi. Lankotsi hinnangul on koolilõpetanute teoreetilised teadmised küllaltki hea baas, aga konkreetse ettevõtte tehnoloogiaga seonduvad teadmised tuleb alustavale noorele siiski ise töö käigus selgeks teha.
Palga suuruse teemal on Lankotsi sõnul alati kokkuleppele jõutud. Seda, et noorte palgasoovid kipuksid liiga ulmelised olema, pole ta täheldanud.
Peale palgaläbirääkimiste on teine oluline kokkuleppeid nõudev teema konfidentsiaalsus. "Kui võtame tööle ülikooli lõpetanu või praktikandi, on meie jaoks oluline vältida konfidentsiaalsuse ja konkurentsikeeluga seotud riske," rääkis Lankots.
"Näiteks on olnud selliseid juhuseid, kus noor on meie juures praktikal käinud, aga hiljem hoopis konkurendi juurde tööle jooksnud," tõi ta näite.
Elukogemuse puudus. Arvatavasti tuleneb see noorte teadmatusest ja elukogemuse puudumisest, mitte pahatahtlikkusest, usub ta. "Kui laseme noored oma tehnoloogia ja retseptide juurde, siis on see mõnes mõttes sensitiivne info, mis ei tohiks kuhugi välja jõuda," lausus Lankots.
Seega kirjutatakse lepingutesse kopsakad trahvisummad, mille peale kiputakse aeg-ajalt kulmu kergitama. "Elu alustavale inimesele võivad lepingutesse trahvidena sisse kirjutatud summad suured tunduda, aga need on distsiplineerimise eesmärgil vajalikud," sõnas Lankots.
ASi DSV Transport juhataja Jaan Lepp ütleb, et noorte palkamise vallas on ettevõtte kogemused väga head. "Oleme viimasel ajal tööle palganud palju tublisid noori. Me ei rõhu värbamisel mitte kogemusele, vaid särale silmades. Põhiteadmised peavad muidugi olema, aga veelgi olulisem on sära," lisas ta.
Noorte palgasoovid on tema hinnangul samuti mõistlikud - numbrid on sellised nagu enne kriisi.
Masu on noorte palgasoovid väiksemaks sulatanud, ütleb ASi Rautakesko juhatuse esimees Alo Ivask.
"Muidugi pole päris nii, et kõik töökohast huvitatud küsivad sellist palka, mida oleme valmis maksma. Aga üle piiri minevaid küsimisi on vähemaks jäänud küll. Utoopilisi soove tuleb ette harva," rääkis Ivask.
Samuti on noored tema sõnul üsna paindlikud, hinnates vahel palgast enam ettevõtte või ametikohaga seotud arenemisvõimalusi. "Kui palga puhul tehaksegi mööndusi, siis tahetakse vastu saada visiooni, millised on arenemisvõimalused," sõnas Ivask.
Kui tuleks väga hea pakkumine, siis kindlasti kaaluksin seda. Seega kindlalt "ei" ei ütle.
Praegu olen leidnud endale sobiva töö panganduses, erialast tööd võiksin teha oma põhitöö kõrvalt.
Sooviksin töötada oma erialal.
Jah, praegu töötangi Keila-Joa Sanatoorses Internaatkoolis kasvatajana. Samas on plaanis edasi õppida.
Jah, soovin töötada oma erialal, kuna mulle meeldib see amet väga.
Väikse palgaga lepiks ma sellisel juhul, kui sellest õppeprotsessist oleks mulle tulevikus kasu.
Erialasel tööl kindlasti. Kogemusi raamatupidamise erialal olen saanud ainult praktikal olles.
Jah, kindlasti.
Olen nõus ja põhimõtteliselt tegingi seda. Samas peab ettevõte mulle looma kindluse, et palgatõus ja kõrgem ametiaste tõesti võimalikud on.
Jah, olen valmis alustama ettevõttes väikse palga ja madala positsiooniga, et saada kogemusi.
Leian, et miinimum oleks 500 eurot (see peaks ühtlasi jääma alla ka Eesti keskmisele palgale). Maksimumi ei hakka paika panema, sest ei taha endale piire seada.
Oleksin nõus tööle asuma 600 euro eest kuus (bruto). Erialasel tööl sõltub töötasu kindlasti ettevõtte suurususest ja kohustuste hulgast, kuna raamatupidamine on küllaltki lai mõiste.
575 euro eest (neto), seega oleksin nõus töötama keskmisest palgast väiksema tasu eest.
Olen nõus asuma tööle palga eest, mis võimaldab mul ära elada. Õpetajad töötavadki keskmisest palgast väiksema tasu eest - Eesti keskmine palk on umbes 792 eurot, tavaõpetajal 644 eurot ja nooremõpetajal 608 eurot.
Tööle olen nõus asuma ka väikse palgaga. Aga kui kooliajal sai esimesele praktikale mindud väga väikse, sel ajal kroonides kolmekohalise summa eest, siis nüüd seda enam küll ette ei kujutaks.
Vaadates tööpakkumiste lehekülgi internetis, võib näha, et selles valdkonnas on valik päris väike. Kui leidubki mõni huvitav pakkumine, siis tihti on kirja pandud, et nõutav on töökogemus x aastat. Loomulikult on võimalik tööle saada ka puhtalt enda initsiatiivi näidates ja praktikal loodud häid suhteid kasutades.
Tööleasumise võimalused on tugevasti sõltuvuses elukohast. Maakohas on keerulisem erialast tööd leida kui linnades. Praktika loob kindlasti väljavaateid samas ettevõttes tööle saada. Tean ka selliseid juhuseid, kus pärast praktikat on ettevõtte juhid soovitanud praktikal olijat oma tuttavatele ja koostööpartneritele.
Paraku tundub neid olema vähe, mistõttu peab tugevasti pingutama ja tõelist andekust üles näitama.
Võimalus noortekeskusesse või huvijuhina kooli tööle saada on üsna suur. Samas lähedastel ametitel (kasvatajad, ringijuhid, pikapäevarühma õpetajad jne) sõltub valituks osutumine suurel määral sellest, kui palju ning mis vallas on inimene end ise harinud / juurde õppinud, milline on tema karisma, kogemused jne.
Töölesaamise võimalus on tegelikult suhteliselt suur, välja arvatud masuajal, kui ei tahetud inimesi pea üldse tööle võtta. Kuna Eesti merenduspoliitika Eesti meremehi kodus põhimõtteliselt ei aita ning merelaevastik on sisuliselt olematu, siis enamik meremehi on leidnud töö mõne muu riigi lipu all ja sellega väga rahul.
Hetkel kuum