Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Transiidikeskus plaanib kolida
Kanajevi sõnul on Riia suur pluss selles, et Venemaa ei boikoteeri neid. "Praegu on võimatu saada Eestit Vene Raudtee plaanidesse. Lätil sellist barjääri ei ole," rõhutas ta.
Transiidikeskuse laiendamiseks tuli neli pakkumist. Kolm nendest on seotud terminalide ostuga Riia Vabasadamas. Esimene on Riia sadama Balti Konteineriterminali (BCT) kõrval asuv logistikakeskus. Teine pakkumine on Kundzinsala saarel asuv ümberlaadimisterminal, mida tahavad ehitada laevaremonditehase endised omanikud. Kolmas on ka seotud konteineriterminaliga. Kuna läbirääkimised käivad, ei soovinud Kanajev üksikasjalikumalt asja kommenteerida.
Üks pakkumine on ka Sillamäelt. See on sama konteineriterminal, millesse Tiit Vähi kavatseb investeerida 30 miljonit eurot. Sillamäe sadama arengujuhi Andrei Birovi sõnul saab terminal valmis 2012. aastal.
"Vähi juba ammu kutsub," ütles Kanajev.
Sillamäe eelistab sidemetega operaatorit. Birov arvab, et kõik nii lihtne ei ole. Aasta pärast on terminal valmis ning iga ettevõte võib seal opereerimist taotleda. Ning mingitest "investeeringutest" juttu siin ei ole, kuna terminal sai valmis sadama kaasomaniku Tiit Vähi rahaga.
"Kuna investeerime ise, siis kogu küsimus seisneb selles, kes potentsiaalsetest operaatoritest suudab rohkem pakkuda. Transiidikeskusel, kes ei ole meie poole veel pöördunud, mingeid eeliseid oma konkurentide ees ei ole," seletas Birov. Sillamäe sadam eelistaks Vene Raudteega seotud Vene ettevõtet. "Mõelge ise, milleks meile operaator, kes ei saa kaupu tuua? Kui tuleb vajalike sidemetega operaator, siis eelistame teda," ütles Birov.
Riia terminal, mida Transiidikeskus kavatseb osta, jääb Muuga CT-le alla. Selle asukoht ei ole kõige parem: kesklinnas, kitsas sadamaalas, ebamugava juurdepääsu ja liigestatud territooriumiga. Laopinda on vähe, ka sügavus jätab soovida. Seega pigem püüavad nad laieneda eelkõige Sillamäel ja alles siis Riias. Ka Muuga sadamat ei anna nad käest. Kui nad ikkagi lahkuvad Tallinnast, siis võivad minna Jermilovski lahte Venemaal. Poliitilisi riske seal ei ole.
Ei lähe nad Eestist kuskile. Arvate, et Lätis ei ole oma transiidikeskusi? Siin on kaks varianti: Transiidikeskus jääb Muuga sadamasse või tuleb meie juurde. Meid rõõmustaks väga teine variant, kuid selleks peab neil olema konkurentsieelis. Paljud tahavad tulla, kui kõik on valmis. Koostöö tingimused saame valmis 2012. aasta lõpus.