Juhitav valgustus vähendab tarbimiskulu

Tea Taruste 31. august 2011, 00:00

"Elekter on Eestis endiselt suhteliselt odav ning säästliku valgustussüsteemi tasuvusaeg liiga pikk," rääkis Glamox HE ASi müügidirektor Valdo Ruul. Eelkõige on tema sõnul ehituses ja ka uute valguslahenduste puhul prioriteediks maksumus ja see, kas tegemist on ka heade materjalidega, jääb pahatihti tagaplaanile.

Säästlikuks tarbimiseks on Ruuli hinnangul kõik võimalused olemas ja üha enam neid ka projektides kasutatakse. "Juba on oluline osa projektidest sellised, mis arvestavad liikumise tuvastamise ja päevavalgusega," märkis ta.

Ruuli sõnul võiks teoreetiliselt säästlikke valgustuslahendusi kasutades kokku hoida pool valgustusele kasutatavast elektrienergiast. "Valguse juhtimise süsteemid on viimastel aastatel läinud komplekssemaks ning nii paigaldaja kui ka kasutaja jaoks lihtsamaks," rääkis ta.

Juhtimissüsteemid tasuvad ära. Juhtimissüsteemide soetamiskulu võib valguslahenduse hinda kergitada 30% kuni kaks korda. Tarbimiskulu võib aga sellest tulenevalt väheneda kuni 70%.

Kontori valgustuses on praegu kõige rohkem kasutusel luminofoorlampidega valgusteid, ent haruldased pole ka hõõglambid. "Need tuleks küll välja vahetada, sest tegemist on tõsiste raiskajatega. Luminofoorlambid on praegu nii investeeringu- kui kasutusmaksumuselt optimaalsed, ent tuleb arvestada, et nad ei salli tihedat sisse-välja lülitamist - lampide eluiga lüheneb," selgitas Ruul.

Neile, kel soov kontori valgustust uuendada, soovitab Ruul kõigepeal lasta spetsialistil hetkeseis üle vaadata.

"Spetsialisti võib kutsuda projekteerimis- või konsultatsioonifirmast. Teha tuleks ka valgustugevuse ning pimestuse kontrollarvutused. Mõnel juhul piisab vanade lampide väljavahetamisest, ning suuremad investeeringud võib edaspidiseks lükata," märkis ta.

ASi Silman Elekter juhatuse liige Siim Porila rääkis, et büroolahenduste puhul võib korraliku valgustiga kokku hoida 40% ja enam ning tõi näite kahest erinevast lakke süvistatava kompaktluminofooriga allvalgustist, mille puhul sama võimsusega odava Poola valgusti ja kvaliteetse Saksa valgusti valgusviljakuse vahe oli 38%.

Projekteerimise lähteülesandest sõltub tulemus. Tasuvusarvutused näitavad, et kolm korda ostuhinnalt kallim valgusti võib tasuda ennast ära juba kahe aastaga. Korraliku valguslahenduse elueaks loetakse 15 aastat, st et ülejäänud 13 aastat töötab kallim valguslahendus tellija kasuks.

Porila sõnul on säästlike valgustuslahenduste paigaldamisel suureks probleemiks riigihankeseadus, mille kohaselt võidab kõige odavam. "Projekti spetsifikatsioonides on sageli kirjas, et valgusti võib asendada analoogse või paremaga, ent sellest paraku ei lähtuta. Ehitusjärelevalvel aga puudub pahatihti valgustusalane kompetents. Ehitaja on huvitatud madalamast hinnast ja ma küll ei julgeks väita, et see tellija huvides on," märkis ta.

Palju sõltub Porila hinnangul tellija tarkusest ja sellest, kuidas projekteerimise lähteülesanne tehtud on. "Lähteülesandes tuleks paika panna valgustuse efektiivsuse piirmäärad. Oletame, et büroos peaks olema 500 luksi: seda on võimalik saavutada kasutades valgustust 10 W/m2 kohta või odavat valgustust kasutades 14 W/m2 kohta. Fikseerida tuleks koefitsient ning näiteks määrata, et ei tohi ületada 10-11 W/m2 kohta. See elimineerib väheefektiivsete valgustite kasutamise," õpetas Porila.

Reguleerimine välisvalgusest lähtuvalt. Valguse juhtimiseks võiks Porila sõnul ka meie näiliselt madalate elektrihindadega kasutada valgustugevuse automaatset reguleerimist vastavalt välisvalguse osakaalule. "Akendega büroos pole kogu päeva jooksul täisvalgust vaja. Tasuvusarvutused näitavad, et kui hea valgustuslahenduse puhul on tasuvusaeg kaks aastat, siis juhtimissüsteemide lisandudes 2,5-3 aastat. Samas on 15 aasta möödumisel säästetud raha hulk juhitava valguse puhul vähemalt 20% suurem kui mittejuhitava puhul. Loomulikult sõltub see ruumist," rääkis ta.

LED-valgustid arenevad tasapisi ning esimene ehmatus on möödas. "Prognoositavalt kahanevad hinnakäärid luminofoorlambiga valgusti ja professionaalse LED-valgusti vahel, mis praegu on 3-4 korda LEDi kahjuks, lähima 3-4 aasta jooksul 10-20 protsendile," rääkis Valdo Ruul.

Siima Porila on LED-valgustuse suhtes skepiline: "Üldvalguse saavutamiseks pole LED kontoris see, mis konkureeriks näiteks T5 luminofoortoru ja korraliku optikaga valgustiga."

Oleme oma kontorite valgusega seotud probleemid lahendanud ümberehituste käigus. Eesmärke on alati olnud kaks: nõuetele vastav töökohtade valgustus ja kasutatavate seadmete efektiivsus. Pangakontorite valgustus peab vastama EVS-EN 12464-1:2003 nõuetele. Valgusjuhtimisel kasutame DALI süsteeme, mis võimaldab valgusteid ükshaaval või mingi grupina juhtida. Kasutame korruste lülitamiste grupeerimist, et oleks võimalik erinevaid ruume või ruumiosi eraldi juhtida.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

    Vaata kogu kava
    Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
    24. November 2011, 18:59
    Otsi:

    Ava täpsem otsing