Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Mullusele piima hinnasõjale järgnes kiire kallinemine
Viimase aasta jooksul räägitakse meil palju kiiresti pilvedesse kerkivatest toiduainete, sh piimatoodete hindadest. Samuti leitakse, et üldise kulubaasi paisumisega ei suuda rahva kriisiaegsele tasemele jäänud elujärg (sissetulekud) enam kaasas käia.
ASi Valio Baltic tegevdirektori Kari Finska hinnangul on Eesti toidukraami ülikõrge hind müüt, mille on põhjustanud asjaolu, et toiduained, mille hindu võrreldakse, on valitud selliselt, et need ei näita tegelikku hinnataseme erinevust.
"Soomes on toiduained Euroopa kalleimad, vist vaid Taanis on üldine tase veelgi kõrgem," kinnitas Finska. "Kui juba kord võrrelda, siis tuleb võrrelda samaväärseid asju, üksikuid näiteid välja rebides saame ebaadekvaatse pildi."
Aga et toidukaupade hinnad üle maailma kerkivad, on tema arvates paratamatus, mille on põhjustanud eelkõige toidutoorme hinna tõus. Seda toetab nõudluse suurenemine, eriti Hiinas ja paljudes arengumaades, kus inimeste elatustase üha paremaks muutub. Kuna Euroopas valitseb suur toiduainete ületootmine, siis üritavad Euroopa riikide tööstused järjest rohkem kaupa arengumaade turgudele suunata. Selles aga peitub Kari Finska hinnangul kõige suurem oht toidutööstuse jätkusuutlikkusele.
"Kui Hiinat või mõnda teist olulist toiduturgu peaks tabama mingi äkiline langus, mis sunnib piire sulgema ja muid drastilisi meetmeid rakendama, siis satuvad tootjad raskustesse ning valdav osa toodetavast kaubast tuleb Euroopas ära tarbida," rääkis Finska.
"Teine mure on toorpiima järjest suurem ületootmine. Viimastel aastatel on kasv Euroopa suurimates piimandusriikides olnud tohutu. Seda on toetanud üha kasvav nõudlus," lisas ta.
Suur turg, suur risk. Ta märkis, et mida suurem turg, seda enam on seal ühest küljest potentsiaali laienemiseks, aga teisalt kujutab suur turg endast suuremaid riske.
Näiteks tõi ta Venemaa, mis on küll ahvatlev, kuid rahalised riskid ja üleöö muutuvad tollitingimused pärsivad seal oluliselt meie toidutootjate arengut.
Sellepärast ongi Valiole kuuluv Võru Juust vähendanud oma toodangu eksporti Venemaale ning keskendunud kannakinnitamisele hoopis Itaalia ja USA turul.
Erinevatele turgudele siirdumise üks olulisi eesmärke on Kari Finska sõnul riskide hajutamine - ettevõte ei tohiks tema hinnangul jääda liialt sõltuvaks ühest sihtturust.
Eelistatakse ehedat ja odavat. Tarbija ostueelistustest rääkides rõhutas Finska, et järjest rohkem annab tunda trend, et eelistatakse ehedat, looduslähedast ja naturaalset toodangut. Selle turuosa pole esialgu veel küll kuigi suur, aga suundumus selle tähtsustumisele on ilmne.
Teine suund, kuhu nõudlus liigub, on hinnapõhine. Teatud osa tarbijatest on valmis ostma vaid madala hinnaklassiga tooteid. Eriti silmatorkav oli see majanduskriisi ajal, kui paljud suhteliselt kallid nišitooted tuli Valiolgi tootmisest maha võtta.
"Selle tingis eelkõige vajadus kulusid kokku hoida, me ei saanud endale kriisi ajal lubada kahjumliku toodangu valmistamist," selgitas Finska. "Nende asemele juurutasime küll uued, aga odavamad tooted."
Piima jagub. Kui veel mõne aasta eest olid Eestimaa tööstused kimpus toorpiimapuudusega, siis nüüd kinnitas Finska, et seda jagub kõikidele tootjatele piisavalt. Eksport Lätti ja Leetu on viimase paari-kolme aasta jooksul püsinud stabiilsel tasemel. See on märk sellest, et kodumaised ettevõtted suudavad piimatootjaile neid rahuldavat raha maksta.
Tootearenduses keskenduvad piimatootjad säilitusainete vähendamisele ning uudsete maitsete ja välimuse väljatöötamisele. Eriti oluline ongi toidukraamile müügiedu tagamisel selle atraktiivne väljanägemine poeriiulitel. Sellepärast ei muuda ükski teine tootmissektor toodete pakendeid nii sageli kui toidutööstus. "Viis aastat ühesuguse välimusega püsinud pakend on kindlasti vana ega püüa ostja pilku," lausus Kari Finska.
Valio püsib tulevikus konkurentsis tänu efektiivsusele, usub Finska. Selle tagavad tema sõnul kaks Eestis asuvat tootmisüksust - Võru Juust ja Laeva n-ö värskete piimatoodete tehas, mille tehnoloogia arendamisse igal aastal panustatakse.
Võrus valmistatud ja USAs nime all Finlandia Lacey Swiss müüdav juust jõudis Ameerika turule mullu märtsis.
ASi Valio Eesti turundusdirektor Lauri Betlem märkis, et praegu müüakse seda juustu peamiselt New Yorgi ja Bostoni piirkonna toidupoodide delikatesstoodete lettides, kus umbes 2,5kilosest juustukangist lõigatakse ostjale sobiv kogus. Kokku müüdi mullu USAsse 255 tonni juustu.
"Eesmärk on lähiaastatel kogust 1000 tonnini aastas kasvatada," lausus Betlem. "Alates selle aasta aprillist saab Lacey Swissi osta ka Eesti suurematest toidupoodidest."
Betlemi sõnul eristub Valio juust teistest analoogidest oma küllusliku maitse poolest, olles ühteaegu veidi magus ja kergelt mõrkjas.
Lacey Swiss on Ameerikast pärit juustutüüp, mis sündis legendi järgi 1980. aastatel tööõnnetusena, kui Emmentali juustu partii ühel juustutootjal vastu taevast läks. Tulemuseks oli tavapärasest pisemate aukude ja kolmandiku võrra väiksema rasvasisaldusega juust.
Kuid ajastus oli selliseks tööõnnetuseks väga sobiv - üha enam hakkasid inimesed tähelepanu pöörama toodete rasvasisaldusele. Nii otsustatigi untsu läinud Emmentali turustada kui tervislikku juustu ja see sai kiiresti populaarseks.