Võlakriisi kese püsib Kreekas

Teisipäeval kerkis Kreeka aastase tähtajaga võlakirjade tootlus 60 protsendile, mis näitab hirmu, et investorid ei saa pooltki oma rahast tagasi. Kahe- ja kümneaastase tähtajaga võlakirjade tootlus oli eile vastavalt 44% ja 17,5%.

Tõsiseks takerdajaks Kreeka abipaketile on saanud liikmesriikide sisepoliitika. Eelkõige vaidlused Soomega garantii üle, et Soome üldse Kreeka uues abipaketis kaasa lööks. Samuti tuleb Saksa kantsleril Angela Merkelil kodustele kriitikutele järeleandmisi teha, et parlament Kreeka abipaketi ja euroala kriisifondi (EFSF) volituste ja mahu suurendamise heaks kiidaks. Piisava toetuse saamiseks on Merkel nõus kaaluma võimalust, et Saksa parlament saab edaspidi voli euroala riikide abipakettidele veto panna, kirjutas eile Wall Street Journal.

Mis saab siis, kui sarnase nõudmise esitavad ka teised riigid? Ei lastud ka Soomel soleerida ja üksi endale Kreeka abistamise eest garantiisid nõuda. Viimaste üle käivad praegu tulised kõnelused. Saksa ajalehe Handelsblatt andmeil on värskeima ettepanekuna laual variant, kus Kreekat abistavad riigid saaksid garantiiks Kreeka pankade aktsiaid. Kreeka abipakett näeb ette 20 miljardit eurot Kreeka pankadele, mis tooks kaasa pankade osalise natsionaliseerimise.

Teiste riikide äge kriitika nullis ära Soome ja Kreeka kahepoolse rahalise garantii leppe.

Soome garantiide nõudmisest ei tagane, see on osa vaevaliselt sündinud koalitsioonileppest. Turgudele on see aga signaal, et ka väike euroala riik, mille arvele langeb 2% Kreeka abipaketi garantiidest, saab ühisplaani põhja lasta ja euro stabiilsust ohustada. Ja kui juba väikese riigi väljaaitamisega on nii palju vaidlemist, mis saab siis, kui abi vajab Itaalia või Euroopa pangad? Agentuur Moody's on sellise hoiatuse juba esitanud.

Soome peaminister Jyrki Katainen ütles teisipäeval, et garantiidele võib lahendus sündida lähipäevil või -nädalail. Austria rahandusministri Maria Fekteri sõnul vajab küsimus poliitilist lahendust, s.o rahandusministrite tasandil, kes kohtuvad septembri keskel.

Abiga tuli takus. Esmaspäeval Euroopa Parlamendis aru andnud euroala rahandusjuhid - volinik Olli Rehn, eurogrupi juht Jean-Claude Juncker ja Euroopa Keskpanga president Jean-Claude Trichet - manitsesid kriisimeetmeid kiiresti parlamentides ratifitseerima. "Valitsusjuhtide 21. juuli kokkuleppe täielik ja kiire rakendamine on praegu põhiline," ütles Trichet. Enamik riike plaanib seda teha septembri jooksul.

Ent juba valitseb ebakindlus ka Kreeka abipaketi teiste osade suhtes. Valmisolekust vahetada Kreeka võlakirjad pikema tähtajaga võlakirjade vastu, mis tähendaks pankadele leppimist ca 21%se kahjuga, on soovitud 90% asemel teatanud vaid 50-60% kreeditoridest (peamiselt Euroopa pangad). Mitmed suured institutsioonid näiteks Saksamaal alles viivitavad. Kreeka valitsus ähvardas, et kui osavõtt jääb leigeks, võib valitsus meetmest üldse loobuda.

Võimalik, et börsilanguse tõttu tuleb üle vaadata ka Kreeka riigivara erastamise plaan, ütles esmaspäeval Olli Rehn. Kreeka omakorda hoiatab, et arvatust suurema majanduslanguse tõttu on raske eelarve defitsiiti abipaketis nõutud mahus kärpida.

Kreeka abipaketi alternatiiv on Kreeka pankrot, mis oleks tõsine löök euroala pankadele. Seda mitte üksi Kreeka riigi võlakirjadesse investeeritud summade kaudu, vaid laiemalt Kreeka majandusele antud laenudest. Äsja hoiatas Rahvusvaheliste Raamatupidamise Standardite Nõukogu (IASB), et Euroopa finantsasutused pole Kreekaga seotud varasid bilansis õigesti kajastanud. Kui kõik kahjumid tõeks saavad, oleks löök arvatust tõsisem.

Mõnda panka ootab likviidsuskriis. IMFi uus juht Christine Lagarde ütles nädalavahetusel, et Euroopa pangad tuleb kiiresti kas või sundkorras rekapitaliseerida. Euroopa rahandusjuhid eitasid seda vajadust. Samas ei ole osa pankade likviidsusprobleemides kahtlust. Eile kirjutas Financial Times, et Euroopa panganduse regulaator EBA koostab ettepanekut, mis võimaldaks EFSFi kasutada ka pankade võlakirjade garanteerimiseks. Siingi terendavad juba erimeelsused - osa riike ei taha juulikuist kokkulepet uuesti avada.

Kreeka abipaketi eelis pankade päästmise ees on, et abipaketis osalevad liikmesriigid praegu garantiidega. Pankade rekapitaliseerimine eeldaks juba reaalset rahasüsti.