Welcome to Estonia - kooli 16 000 euro eest

Võimalik on - kui maksad kuni 16 000 eurot õppemaksu aastas. Just nii palju maksab võsukesele üks aasta ainsana kogu õppekava rahvusvaheliste standardite kohaselt inglise keeles pakkuvas Eesti Rahvusvahelises Koolis.

Pole vist vaja lisada, et õppemaks on Tallinnas kõrgem kui Skandinaavias. Et kooliäri tasuv on, näitab asjaolu, et omanikud saavad küllaltki kopsakaid dividende, mullu üle 9 miljonit krooni. Kooli haldava firma omanikeringi kuulub ka kooli direktor Donald Fitzmahan.

"Kooli haldavate firmade struktuur on loodud 2005. aastal," märkis Fitzmahan, kes Äripäeva ühendusevõtmise järel palkas kiirelt ühe Eesti kallima suhtekorraldusfirma Corpore. Fitzmahan ütles, et kooli juhtkond nõustub, et ettevõtte struktuur on kohmaks, kuid ükstapuha kuidas sellele vaadata, kooli kontrollivad lapsevanemad. Ta selgitas, et lapsevanemad lülitatakse automaatselt kooli omanikeringi ning nemad otsustavad, kuidas kasutatakse tulusid, nemad teevad otsuseid, kas kooli remonditakse või makstakse dividende, kuid lapsevanemad ise dividende ei võta. Äriregistri andmetel on lastevanemate MTÜ-l IEAE (International Educational Association of Estonia) vaid 10% osalus kooli opereerivas firmas. MTÜ juhatuse liikmed on 47 eri kodakondsusega isikut - nende hulgas ka Donald Fitzmahan.

Dividendid õpetajatele palgalisaks. Kaks viimast aastat on kooli opereeriv OÜ ITS (International Teaching Services) teeninud märkimisväärset kasumit ning maksnud omanikele priskeid dividende. 2008. aasta majandusaruande järgi tegi OÜ ITS ettepaneku dividendidena välja maksta 4,4 miljonit krooni ning 2009. aasta aruande järgi 9,3 miljonit krooni. "Mina ei ole ITSist dividende saanud," väitis Fitzmahan.

Samas kuulub Fitzmahan ITSi Küprosel registreeritud omanikfirma WTS osanikeringi ja on ka üks firma direktoritest.

"Meie kooli omanikfirma kuulub kooli lapsevanematele ja umbes 20 rahvusvahelisele õpetajale. See annab meie rahvusvahelistele töötajatele rohkem võimalust kooli käekäiku mõjutada ja on oluline motivaator, kui värbame kõrgetasemelisi rahvusvahelisi professionaale," selgitas direktor. Tema sõnul on õpetajatele makstav keskmine brutokuupalk 1056 eurot.

Küprose äriregistri andmetel on WTSi osanikud 13 eri kodakondsusega isikut, 12 inimese aadressiks on märgitud Tallinn, Juhkentali 18 ehk Eesti Rahvusvahelise Kooli aadress. Enamik WTSist kuulub aga kolmele Küprosel registreeritud firmale Confucius Nominees Limited, Confucius Trustees Limited ning Lazaridou. Gavriella, kelle omanikke ei õnnestunud Äripäeval teada saada.

Kool üritab riigilt suuremat toetust saada. Fitzmahan ütles, et kui võrrelda neid Riia, Vilniuse ja Helsingi rahvusvahelise kooliga, siis pole Eestis õppemaks kõrge. 11.-12. klassi õppemaks on küll kõrge, kuid madalamatel kooliastmetel on see odavam. Lisaks küsivad kõik koolid eraldi tasu halduskulude eest. "Meil on see ühekordne maks 2000 eurot, kuid Moskvas on see 10 000 eurot ning paljud koolid küsivad seda tasu igal aastal," märkis Fitzmahan.

"Kolmel viimasel aastal pole me kooli õppemaksu tõstnud, samal ajal on seda tehtud teistes riikides. Kõrge õppemaks on vajalik, kuna rahvusvahelistele standarditele vastav õpe on kulukas, meil on õpetajaid rohkem ning üldtingimused on paremad," põhjendas kooli direktor.

"Oleme pidanud läbirääkimisi ministeeriumiga kooli toetamise suhtes, et saaks õppemaksu alandada, seni on ministeerium otsustanud kohalikke gümnaasiume toetada," märkis Fitzmahan.

Haridusministeeriumi andmetel saab rahvusvaheline kool riigilt nn pearaha pluss koolilõuna raha, mida saavad kõik üldhariduskoolid. See on kokku 2011. aastal 96 600 eurot.

"Meie eesmärk on kooli õppemaksu alandada ning praegu kavandame uue rahvusvahelise kooli ehk tuleviku kooli projekti Viimsis, millele loodame riigi toetust saada," selgitas Fitzmahan.

Kuna Tallinnas Juhkentali tänaval asuv maja, mis kuulub riigile, oli viletsas seisus, siis 2000. aastal haridusministeeriumiga sõlmitud lepingu järgi tasub kool selle eest sümboolset rendihinda - üks kroon aastas. Leping sõlmiti 50. aastaks.

"Viimase seitsme aasta jooksul on kool investeerinud üle 500 000 euro haridus- ja teadusministeeriumile kuuluva koolihoone renoveerimisesse," märkis Fitzmahan.

Viimsi nn tuleviku koolis oleks kooli rent märksa soolasem. Viimsi vallavanema Haldo Oravase sõnul on nn tuleviku koolis kokku 8000 ruutmeetrit üldpinda, millest rahvusvaheline kool vajab 1600 ruutmeetrit. Planeeritavas koolis maksab ruutmeeter 8 eurot kuus.

Välisettevõtjad peavad Eesti Rahvusvahelise Kooli õppemaksu ehmatavaks ning üle jõu käiv laste koolitamine on saanud paljudele takistuseks Eestisse tööle tulemisel.

"Ma ütleks, et Eesti Rahvusvahelise Kooli õppemaks on natuke ehmatav, see on päris kõrge," ütles Tele2 Eesti juhatuse esimees Mindaugas Ubartas. "Kui teha Skandinaavia tasemel võrdlus, siis Eesti Rahvusvahelise Kooli õppemaks on üks kõrgemaid."

Ubartas lisas, et inimesed, kes aitasid tal võrdluse teha, ütlesid, et Helsingis ja Stockholmis on olukord teistsugune ning ka Vilniuse rahvusvahelise kooli õppemaks on madalam.

"Nüüdseks on minu kolmest lapsest kaks alustanud õppimist Eesti Rahvusvahelises Koolis ning on seal väga rahul. Mul ei ole midagi selle kooli vastu, kuid kui vaadata seda olukorda siinse rahvusvahelise kogukonna vaatenurgast, siis konkurents ehk enam rahvusvahelisi koole muudaks tingimused paremaks. Konkurents igas valdkonnas toob ühiskonnale paremad lahendused," lausus ta. Kui elukoha vahetust kaaluda, siis võib Umbartase arvates kooli kõrge õppemaks takistuseks saada.

"See on üks oluline probleem küll," lisas Skype Technologies OÜ juhatuse liige Sten Tamkivi, rääkides Eestis pakutavast rahvusvahelisest haridusest. "Küsimus ei ole mitte konkreetses hinnas ja koolis, vaid selles, et Eestis on olnud aastate jooksul rahvusvahelisi koole ainult üks. Kuid nüüd tekib tasapisi neid koole juurde, mis pakuvad IB õppekava," lisas ta.

Hind võrreldav Oxfordi ja Stanfordiga. Tamkivi rääkis, et Skype'il oli 8-9 kuud tagasi kandidaat Šveitsist, kelle kahele teismelisele tütrele tegi rahvusvaheline kool õppemaksu hinnapakkumise, mida võiks võrrelda Oxfordi või Stanfordi ülikooliga.

"See oli uskumatu number!" lausus ta. Kui tegu on välisriigiga, kes saadab siia diplomaadi ja tal on laps, siis riik maksab, hambad risti, selle õppemaksu kinni, kuid äriettevõttes, mis iganes selle inimese palk on, on see kohtuvalt suur number selleks, et oma lapsele põhiharidust pakkuda, sõnas Tamkivi.

"Lisaks pole selline summa enamikule Eesti ettevõtjatele jõukohane, et lisaks palgale mingisugust erisoodustust juurde maksta. See Šveitsi töötaja otsustas lõpuks, et ta ei tule Skype'i tööle, kuna ta ei saa oma lapsi Eestis harida," märkis ta.

Tamkivi rääkis, et teine juhtum oli hiljuti ühe tippjuhiga, kes küll tuli Skype'i tööle, kuid tema asukohamaaks sai hoopis Rootsi ja Stockholm. "Kuigi suurem osa tema meeskonnast töötab Eestis ja meil oleks väga hea meel olnud, kui ta oleks oma perega Eestisse kolinud." See on hea näide, kus ei saa rääkida sellest, et inimesed ei koli Eestisse kliima pärast või mingite teiste maksude pärast, lisas ta.

"Selge on see, et Rootsis on kõrgemad maksud ja pole see ilm seal midagi parem kui Eestis, aga jällegi oli haridus kaalukeeleks, mille järgi maailmatasemel tipp-spetsialist valis riiki, kus ta elab. See on taskukohasem ja see tuleb sellest, et seal on konkurents, mis tekitab turuhinnad," rääkis Tamkivi ja tõdes, et Eestis pole sellise monopoli puhul turg saanud oma tööd teha.

"Ootan pikisilmi, millal turule siseneb teisi pakkujaid tänu kellele hind hakkab paika loksuma," sõnas Skype'i juht.

"Probleem on kindlasti olemas ja seda on teadvustanud ka juba valitsus, kes sellega tegeleb," sõnas Rootsi kaubanduskoja ombudsman Kristiina Sikk. "Ühe Rootsi perekonna lapsed õppisid seal ning olid kooliga rahul, kuid neil maksis ettevõtte laste koolituskulud kinni, see järelikult polnud neile isiklik probleem. Kuid olen kuulnud, et selle kooli hinda peetakse väga-väga kõrgeks," rääkis Sikk.

Kuna maailm on avatud ning paljud Eesti noored pürgivad üha agaramalt välisülikoolidesse, siis on ka mitu üldhariduskooli asunud IB-õpet pakkuma, kuid paraku veel mitte kõikidel kooliastmetel.

Audentese Erakool. "Maailm on lahti ja Euroopa Liiduga liitumine ei ole mõjutanud ainult majandust, vaid väga palju ka teisi sektoreid, sh haridust," sõnas kooli direktor Ahto Orav.

Orav märkis, et Audentes otsustas IB-õppe kasuks, kuna see annab kooli õpilastele suurema valikuvabaduse ja suurema võimaluse elus edasi jõuda. Sellel sügisel alustasid Audentese Erakooli IB-õppekava alusel õpinguid ka välisõpilased.

Eesti Rahvusvahelise Kooli kõrget õppemaksu kohta sõnas Orav, et ta ei tea, mille peale konkurent oma raha kulutab. "Ma ei julge hinnata, miks on Eesti Rahvusvahelise Kooli hinnad nii kõrged, kuid ausalt öeldes on ta ka kõrgem kui Lääne-Euroopa sarnaste koolide õppemaks. Ma arvan, et põhjus on kallid õpetajad, suured personalikulud ja väike täituvus," põhjendas ta.

"Meie oleme klassikaline erakool ja pakume klassikaliselt tasulise õppemaksu eest sedasama õpet, aga meie ei ole ennast häälestanud diplomaatide lastele ning me tahame seda õpet pakkuda Eesti inimestele, kellel raha seda võimaldab," lausus ta.

Praegu pakub Audentes IB-õpet 11. ja 12. klassis, kuid direktori sõnul pole välistatud, et tulevikus hakatakse IB-õpet kõikidel kooliastmetel pakkuma.

Tartu Miina Härma Gümnaasium. Direktor Ene Tannberg selgitas, et IB õppekava rakendamine kasvas välja praktilisest vajadusest. "Meie kooli poole on aastaid pöördunud ajutiselt Tartus viibivad välisriikide kodanikud, kes soovivad oma lapsi aastaks või paariks meie kooli õppima panna. Kolm aastat tagasi hakkas Balti Kaitsekolledž huvi tundma oma õppejõudude laste koolitusvõimaluste vastu.

Tannbergi sõnul õpivad kolmandat aastat nende koolis siin lähetuses olevate kõrgkoolide õppejõudude lapsed individuaalse õppekava järgi.

"Ma ei oska arvata, millal võib tekkida konkurents rahvusvahelisele koolile. Usun, et haridusmaastikule mahub veel mitu seda õppekava õpetavat kool," lisas ta.

Tannberg märkis, et IB-õpe ei ole odav. "IB-õppe hind õpilasele sõltub kindlasti omavalitsuste ja riigi huvist ning finantseerimisest. Kas riik ja kohalik omavalitsus peavad seda õpet oluliseks. Samas näiteks õpetajad, kes saavad koolitusi välismaal, saavad uusi ideid ja õpetamismetoodikaid rakendada ka Eesti õppekava õpetamisel. Eesti uue õppekava filosoofia ja eesmärgid ei erine oluliselt IB-õppekava omadest," selgitas ta.

Kui Balti Kaitsekolledži ohvitseridele käib lähetusega kaasas ka laste koolitusraha, siis Tartu Ülikooli välisõppejõududel sellist soodustust ei ole. Tannberg on arvamusel, et seega ei tohiks õpilaste omaosalus olla eriti suur. "Samadel tingimustel peab see õpe olema kättesaadav nii kodumaale tagasipöörduvate kui kodumaal elavate Eesti kodanike lastele," ütles ta.

Pärast Euroopa Liidu otsust paigutada rajatava IT-agentuuri peakorter Tallinna, alustas haridusministeerium tööd, et asutada Tallinnas Euroopa Kool. Praeguseks on valitud projektijuht, kinnitamisel kooli asutamise tegevuskava ning koostamisel eelarve. "Euroopa Kooli alustamine sõltub mitmest asjaolust: uue kooli õppekavale tuleb saada akrediteering; ei ole veel paika pandud, mis ajast alustab tööd Euroopa Liidu IT-agentuur, viimasest sõltub otseselt Euroopa Kooli alustamine. Praegu on haridusministeerium seadnud esialgse eesmärgi, et Euroopa Kool võiks Tallinnas alustada 2013. aasta sügisel," rääkis haridusministeeriumi riiklike õppekavade nõunik Maie Soll.

Kui kõik läheb plaani kohaselt, peaks koolis õppetöö algama 2013.-2014. õppeaastal ehk 1. septembril 2013. aastal. Kus hakkab kool asuma, kas ehitatakse täiesti uus maja, kasutatakse rendiruume, need detailid on veel lahtised. Kõikidest nendest asjaoludest hakkab sõltuma ka kooli eelarve.

Eestisse Euroopa Liidu sise- ja justiitsvaldkonna IT-agentuuri loomisel on valitsus võtnud kohustuse rakendada Eestis Euroopa Kooli õppekavu (tasemel Primary Level ja Secondary Level). "Euroopa Kooli õppekavade rakendamine ning kooli loomisega (või haru loomisega olemasolevasse kooli) seotud kulud on osa asukohamaa terviklikust panusest, et luua tingimused edukaks kandideerimiseks ning agentuuri töö käivitamiseks Eestis. See tähendab, et kooli käimapanemine ja ülesehitamine on Eesti riigi kohustus," selgitas Soll.

Ta lisas, et küll aga hakkab Euroopa Komisjon, kui õppetöö juba toimub, maksma agentuuri töötajate laste pealt n-ö pearaha, kuid see summa ei kata kindlasti kooli loomise ja ülalpidamisega seotud kulusid.

"Tallinna Euroopa Kool on peamiselt mõeldud IT-agentuuri töötajate lastele, aga seal saaksid õppida ka välisriikide diplomaatide lapsed," lausus Soll.

Viimsi vallavanem Haldo Oravas rääkis, et valla lähiaastate prioriteet on uut tüüpi kooli loomine Viimsisse, mida omavahel nimetatakse "tulevikukooliks". "Meil on võimalik kasutada ingliskeelse rahvusvahelise kooli ja rahvusvaheliste tehnoloogiafirmade huvi ja kogemust. Ning mõistagi meie valla laste arvukust - neljandikku Viimsi elanikest," lisas vallavanem.

Uusi algkooli ruume on Viimsil 2013. aasta septembris kindlasti vaja. Lähiaastatel esimesse klassi minevate laste arv suureneb veelgi ning uue algkooli rajamine on vältimatu.

"Selle projekti vedaja on Sihtasutus Tuleviku Kool. Rahvusvahelised tehnoloogiafirmad, nagu Microsoft Eesti, Sony International ja Apple, on pakkunud projektile oma tuge võimalusega sisustada kaheksa erialaainete kabinetti uusima võimaliku tehnoloogiaga," selgitas ta projekti tausta. Ta lisas, et teisalt on Eesti Rahvusvaheline Kool näidanud oma huvi uute õpperuumide leidmiseks just Viimsi Tulevikukooli projekti kaudu.

"Uus kool tähendab rõhuasetust inglise keelele ja teistele võõrkeeltele alates algkoolist, isegi ehk alates eelkoolist, ning rahvusvahelise IB-hariduse omandamise võimalust keskkooli tasemel," märkis Oravas.

Vähene konkurents on üks kõrge õppemaksu põhjus. Põhihariduse tasemel on praegu rahvusvahelise üldhariduse vallas Eestis ainus valik Tallinna Rahvusvaheline Kool.

Erakool on eraettevõte ning haridus- ja teadusministeerium riigiasutusena ei saa kontrollida erafirma raamatupidamist. Mil kombel erakooli majandatakse, kuidas kasutatakse kasumit, kas sealt võetakse dividende jne, see on ikkagi omanike endi otsustada.

Meil on isegi koalitsioonileppes selline punkt, et me IB-õppekavade ja Euroopa Kooliga peaksime mingisugusele uuele tasemele jõudma. Teatavasti on IB-õppekavasid ka Tallinna Inglise Kolledžis, Tartu Miina Härma Gümnaasiumis ja Audentese Erakoolis pakkuma asutud.

Omaette küsimus on, kellele ja mis tingimustel ja missuguse akadeemilise kvaliteediga - nii et see teema on tuttav ja vajab igal juhul lahendamist ning on üsna tähtsal kohal ministeeriumi ettevõtmiste hulgas.

Ma olen materjalid ette valmistanud ka valitsuse kabinetiistungiks, aga enne arutelu ma kommenteerida ei tahaks. Teema on kindlasti aktuaalne ja vajab mitte edasilükkamist, vaid pigem otsuseid ja lahendusi võimalikult lähiajal.

Soome riigil on oma koole ligi 20 välisriigis ning kool Eestis pole mingi erand. Tallinna Soome Kool on loodud ajutiselt siin elavatele soomlastele ja see võimaldab lastel sujuvalt jätkata kooliteed nii Eestisse tulles kui ka siit minnes. Meie kooli Soome õpilaste õpingute eest tasub Soome riik. Saame toetust ka Eesti riigilt, kuid arusaadavalt on siinne nn pearaha väiksem kui Soomest saadav, Tallinna Soome Koolis kehtib ka õppemaks poolaasta kaupa: 7.-9. klass 899 eurot, 1.-6. klass 799 eurot ning eelkool 599 eurot.

Meil on kokkulepepalgad. Pakume natuke rohkem palka kui Eesti koolis, et saaksime endale ikka häid õpetajaid, kes valdaksid ka soome keelt. Kuid need õpetajad, kes tulevad Soomest, saavad Soome õpetaja palka.