Simmermann: Eesti Raudtee kaotab poolitamisest

Riik otsustas 14. juulil jagada Eesti Raudtee kaheks - infrastruktuurihaldajaks ja kaubavedudega tegelevaks firmaks. Viimase võib riik ka müüa. Ettevõtte jagunemine viiakse läbi aasta jooksul, 2012. aasta teiseks pooleks.

Kas on hea mõte jagada ettevõte kaheks? Ettevõtte seisukohalt see ei ole hea. Kogu see raudteede jagunemine, mis Euroopas toimub, on seotud sellega, et Euroopa Liit tahab arendada konkurentsi raudteel ning lõhkuda ära suured monopoolsed raudteed. Lasta tekitada rohkem operaatoreid ning lasta operaatoritel omavahel konkureerida, et kliendil oleks võimalus valida erinevate kaubavedajate ja reisivedajate vahel.

Euroopas on nii, et pooled ELi riigid on jaganud oma raudteed, pooled on kontsernis nagu Eesti Raudtee. Eestis ei ole see jagunemine vajalik - meil on neli reisivedajat ning kaks kaubaettevõtet. See näitab, et meil Eestis on konkurentsi küsimus lahendatud.

Teistes riikides ei ole konkurentsi küsimus nii hästi lahendatud kui meil. Paljudes riikides on infrastruktuuriettevõtte ning kauba- ja reisivedude vahel olnud tüli üleval, kui nad on lahku läinud, siis igaühel on omad eesmärgid.

Tunnete ebavõrdust Eesti ja suurte riikide vahel? Meil ei ole reaalselt vajadust eraldamiseks. Euroopa suured raudteed ei ole end ära jaganud. Kõik, kes on ära jaganud, on just väiksemad raudteed. Suured hoiavad kokku ning võitlevad kohtus ELi vastu. Näiteks Leedu on peatanud oma jagunemise, kuni selgub, milline on kohtuotsus Saksamaa vs Euroopa Komisjon. Samuti ei ole Läti jagunemist teinud.

Ühe variandina võib riik müüa kaubavedude poole. Kas peate seda õigeks? Kindlasti oleks Eesti Raudteele meeldivam, kui oleks ise saanud selle osa müüa - see oleks meile vahendeid toonud. See on riigi otsus, kas müüa ja kellele müüa. Praegu väga suuri tahtjaid, kellele oleks müüa, ei ole silmapiiril. Meie kõige suurem strateegiline partner on Venemaa. Teised riigid mingit suurt lisaväärtust meile tuua ei saa. Ainuke, mis meid huvitaks, on lisa kaubavedu ja mahud.

Seega oleks hea, kui ostja oleks Venemaalt, Ukrainast või Valgevenest? Ma ei oska öelda, kui hea see oleks.Ei tohiks juhtuda see, et näiteks Venemaa ettevõte ostab Eesti Raudtee ära ja lõpuks otsustab selle kinni panna, et arendada oma sadamaid.

Kui suur on praegu kaubavedude tegeleva firma väärtus? 25-50 miljoni euro vahel.

Me ei ole otsustanud kaubavedude müügi osa. Võib arutada, et kui läheb müügiks, tuleb mõelda, kes on need potentsiaalsed ostjad ja mida see annab kaubaveole. Praegu mingisugust nägemust ei ole, kas seda peaks müüma. See ei ole kuum kartul, mida peaks kohe otsustama. Konkurents on riigile kasulik. Võib filosofeerida teemal, kui palju EVR Cargo raudteevaldkonnas konkurentsi tekib või mitte. Elu on näidanud, et meil on olnud vedajaid, praegu on kaks vedajat. Ei välista, et kunagi tuleb neid juurde. Iga vedaja võib tuua juurde uut kaupa ja uusi võimalusi. Seega selle reegli rakendamine on Eesti riigile kasulik.

Eesti raudteeseadus ei luba praegu valitsusel omada samades kätes nii infrastruktuurihaldajat kui ka kaubavedu, see on olnud keelatud juba aastast 2004. Euroopa Komisjon on mitu aastat tagasi alustanud menetlust seoses selle küsimusega, tulemuseks võib olla väga suur trahv.

Müügist võidavad tarbijad, terminalid, sadamad, inimesed saavad tööd. Kui kaubavedu müüakse maha, tekib konkurents - hinnad langevad ning tekivad uued veod. Praegu näeme, et Venemaal saab eravedaja teenida kaubavedamisel nii palju, kui on võimalik, EVR Cargoga ei suudeta Venemaa poole pealt läbi rääkida ja kaupa ei liigu. Kui on tegu eraettevõttega, on võimalik vedude mahtu suurendada.

Millised on riskid juhul kui ostja on väljaspool Eestit? Mitte mingisugused.

Kas see oleks hea mõte, ei oska ma öelda. Peab aru andma, et peaksid normaliseeruma suhted Venemaaga. Mitte ainult poliitilise poole pealt. Võimalusi tuua kaupa Eestisse on palju, aga ei ole võimalik kinnitada plaani otse Venemaaga. Võimalik, et müües vedude ja vedajate arv suureneb.