S&P ähvardab Euroopat Kreeka reitinguga

Hoiatusega anda eurovõlakirjadele ülimadal reiting summutas S&P võlakirjade pooldajate lootusi langetada nende abil võlakriisis riikide intressimäärasid. Ühtlasi viiks nn ühe mõõduga löömine alla ka praegu tipptasemel olevad Saksamaa ja Prantsusmaa reitingud. "Kui meil on eurovõlakiri, millest Saksamaa garanteerib 27 protsenti, Prantsusmaa 20 ja Kreeka 2 protsenti, siis oleks eurovõlakirja reiting tasemel CC, mis vastab Kreeka krediidivõimele," ütles S&P Euroopa osakonna juht Moritz Krämer nädalavahetusel Alpbachis toimunud Euroopa foorumil. Seda juhul, kui võlakirju garanteeriks riigid üheskoos ja mitte iga liikmesriik üksikuna. Krämeri ettepanek viimase vältimiseks oleks võlakirjade teistmoodi struktureerimine, kuid ta toonitas samas, et S&P ei pea selle üle praegu Euroopa Liiduga läbirääkimisi. "Ei ole meie ülesanne struktureerimise või nõustamisega aidata."

Eurovõlakirjade poolt ja vastu. Diskussioon eurotsooni ühiste võlakirjade üle, mida hakkaks välja andma veel asutamata Eurooopa võlaagentuur, on kestnud pikalt ning ühtset seisukohta siin ei ole. Mõne eksperdi hinnangul oleks eurovõlakirjad ainus viis päästa kriisiriigid pankrotist ning eurotsoon kokkuvarisemisest. Saksa kantsler Angela Merkel on eurovõlakirjade vastu ja põhjendab seda sellega, et need ei aitaks parandada eelarvedistsipliini. Saksamaa rahandusminister Wolfgang Schäuble on öelnud, et riigid, mis elasid üle oma võimete siiani, teeksid seda ka edasi. Ühtlasi tähendaks Saksamaale see intressimäärade tõusu 2,3 protsendipunkti võrra ehk siis lisakulusid 47 miljardit eurot aastas. Samas, eurotsooni lagunemine läheks Saksamaale veelgi kallimaks, ütlevad võlakirjade pooldajad.

Ka S&P on algusest peale olnud ühiste võlakirjade suhtes kriitiline. Eurovõlakirjade eelduseks peaks olema Euroopa tugevam poliitiline ja majanduslik integratsioon, on öelnud agentuuri Saksa juht Torsten Hinrichs.

Eurovõlakirjadele on väljendanud oma poolehoidu Eurogrupi juht Jean-Claude Juncker, samuti euroliidu rahandusvolinik Olli Rehn. Nende ettepanek on luua kriisiriikidele motivatsioonisüsteem karmi eelarvepoliitika täitmise eest. Itaalia on eurovõlakirjade poolt, kuna see ühtlustaks kõigi eurotsooni riikide intressitasemed ja päästaks kriisiriigid finantsturgude meelevallast. Eurovõlakirjade poolt on ka Kreeka.

Mitmed Euroopa poliitikud pakuvad võlakriisi lahendusele ühiste riigivõlakirjade asemel ühtse majandusvalitsuse loomist koos vastavate piirangutega. Kõigile eurotsooni riikidele tuleks kehtestada võlapiir, millest üleastumisele järgneksid karmid sanktsioonid. "Riigid, mis ei suuda kinni pidada eelarvedistsipliini reeglitest, tuleb üles anda Euroopa Kohtule," nõuab näiteks Saksa konservatiivist Bundestagi saadik Volker Kauder ajalehe Rheinische Post vahendusel.

Saksa juhtiv majandusekspert Wolfgang Franz hoiatab, et ei maksa aega raisata Euroopa Liidu lepingute muutmisega. "Praegu ei tuleks luua uusi institutsioone, vaid tagada soliidne finantspoliitika," ütles Franz. "Miski ei räägi Euroopa Ühendriikide vastu. Aga tee selleni on pikk ja vaevaline, samal ajal kui stabiilsete avalike finantside tagamine ei kannata enam oodata."

Maailmapank ennustab musta sügist. Maailmamajandus libiseb sel sügisel uude ohutsooni, hoiatas Maailmapanga president Robert Zoellick Hiinas tuleviku teemadele pühandatud konverentsi avades. "Euroopa finantskriisist on saanud riikide võlakriis, millel on tõsised mõjud rahaliidule, pankadele ja üksikute riikide konkurentsivõimele," ütles ta. USA omakorda peab Zoellicki arvates tõsiselt tegelama oma võlaprobleemidega, väljaminekutega ning erasektori maksureformiga, aga ka ummikussejooksnud kaubanduspoliitikaga. Otsused, mida langetatakse Euroopas, USAs ja Hiinas, mõjutavad kõiki. Poliitikud ei tohi mõelda lühiajaliselt, vaid langetama keskmise ja pikaajalise mõjuga otsuseid kasvu- ja innovatsioonimootorite käivitamiseks.

Kõrged toiduainehinnad ja tooraineturgude ebakindlus ähvardavad maailma vaeseimaid riike. Hiina jääb küll edasi üheks globaalset kasvu vedavaks mootoriks, tingimusel, et Peking suudab vastata ka järgmiste aastakümnete väljakutsetele, lisas Zoellick. Vähem tuleks rõhuda välisinvesteeringutele ja ekspordile ning rohkem sisetarbimisele. Järgneva 15 kuni 20 aastaga võib Hiina tõusta kõrge sissetulekuga riikide hulka, kui järgitakse õiget strateegiat, rõhutas Zoellick.

Autor: Katri Soe-Surén