Kreeka abipakett Saksa kõrgeima kohtu ees

Kuna otsus puudutab euroala ühiseid abimehhanisme, on see oluline kõigile euroala riikidele ning üks selle nädala sündmusi, mida turud on ärevusega oodanud.

Otsuse eel on juriidilised eksperdid avaldanud arvamust, et ilmselt päris ära kohus Saksamaa osalemist euroala riikide abistamisel ei keela. See oleks eurole laastav. Küll aga on tõenäoline, et kohus annab edaspidi Saksamaa parlamendile suuremad volitused abimeetmetes kaasa rääkida. Samuti võidakse maha märkida uued punased jooned, mis piiravad näiteks euroala ühiste võlakirjade kasutuselevõttu.

Kõik kokku riskib euroala keerulise abisüsteemi veelgi keerulisemaks muuta, takerdada liikumist eelarveliidu suunas ning - nagu kardab Saksamaa rahandusminister Wolfgang Schäuble - pärssida abimeetmete kiire rakendamise võimalusi.

Protsessi algatasid kogenud vaidlustajad. Kohtuprotsessi algatajate seas on CDU Baieri sõsarparteisse kuuluv poliitik Peter Gauweiler ning viis euroskeptikust akadeemikut, kes on varemgi kohtus vaidlustanud nii Maastrichti kui ka Lissaboni lepingu ning 1998. aastal euro käibelevõtmise.

Täna oodatakse kohtu otsust selle kohta, kas osalemisega eelmise aasta kevadel Kreekale eraldatud 110 miljardi euro suuruses abipaketis ning euroala päästefondi EFSF loomises on Merkeli valitsus rikkunud sakslaste põhiseaduslikke õigusi ning ELi lepinguid.

"Sellega on rikutud Euroopa lepingute põhilisi sätteid ning rahaliidu alusprintsiipe - nimelt keeldu osaleda teiste riikide kohustuste kandmisel," väitis üks hagi esitanud akadeemikutest Karl Schachtschneider tänavu juulis kohtuasjas toimunud kuulamisel.

Agentuur Reuters vahendas, et esmaspäeval toimunud pressikonverentsil kordasid akadeemikud oma seisukohta, et praegusel kujul rahaliit püsima ei jää.

Euro saaks edasi toimida vaid juhul, kui see piirduks maksimaalselt seitsme tugeva riigiga, ütles professor Wilhelm Nölling.

Teine hageja, Joachim Starbatty ütles, et vaid euroalalt lahkudes suudavad Kreeka ning teised suurtes võlgades euroala riigid oma konkurentsivõime taastada. Vastasel juhul terendab euro kollaps. "Kaks aastat võib see kõik veel jätkuda, kuid siis on mäng läbi," ütles Starbatty, kes samuti peab õigeks tugevate riikide valuutaliidu loomist.

Saksamaa konstitutsioonikohtu otsus tuleb ajal, mil Saksamaa sisepoliitikas käib terav debatt euroala kriisimeetmete üle. Ootamatult jõuliselt on sekkunud isegi president Christian Wulff, seades küsimärgi alla Euroopa Keskpanga võlakirjaostude seaduslikkuse.

Parlament võib saada suurema sõnaõiguse. 29. septembril peab Saksamaa parlament otsustama, kas kiita heaks euroala liidrite juulikuise tippkohtumise otsused - sealhulgas EFSFi laenuvõime suurendamine 250 miljardilt eurolt 440 miljardile eurole ning fondile uute volituste andmine.

Merkeli koalitsioonis valitsevad selles küsimuses teravad erimeelsused ning esmaspäevane n-ö proovihääletus näitas, et parlamendis enamuse saavutamiseks võib kantsler vajada opositsiooni abi. Kui Merkel kaotab koalitsiooni toetuse, võib järgmine samm olla usaldushääletus - see toimuks ajal, mil võimuparteide toetus jääb opositsioonile alla.

Asja muudaks see, kui Saksamaa parlament saaks suurema voli euroala abimehhanismide kasutamisel kaasa rääkida, Vabade Demokraatide ja CDU parlamendisaadikud on juba koostamas sellekohast eelnõu. Enne tahetakse aga ära oodata konstitutsioonikohtu otsus, mis tõenäoliselt näeb samuti ette parlamendi suurema kaasamise. Ehk siis hääletuse enne iga suuremat väljamakset EFSFi vahenditest.

"See on kindlasti hea, kui euroala kriisihaldusesse lisandub parlamentaarset demokraatiat," nentis Briti ettevõtjate rahastatud Brüsseli uurimisfirma Open Europe tänase kohtuotsuse tähtsust hinnates. "Samas kitsendab see kriisi ajal euroala liidrite manööverdamisruumi, mis võib turgudele ebakindlust lisada."