Majutus-toitlustus püsivad kõige riskantsematena

Suurema krediidiriskiga tegevusaladeks jäid siiski majutus ja toitlustus ning ehitussektor. "Enne kui tööga hõivatus ja palgad ei kasva, võivad need valdkonnad jääda kiratsema," nentis Krediidiinfo asedirektor Alar Jäger.

Seis on paranenud. Eesti Hotellide ja Restoranide Liidu juhatuse esimees Feliks Mägus tõdes, et olukord on üldiselt siiski palju parem kui aasta tagasi. "Käibed on kasvanud nii majutuses kui ka toitlustuses ja see on lisanud käibevahendeid ja võimaldanud ettevõtetel nii hankijate kui pankade ja riigi ees oma kohustusi täita. Aga selge on ka see, et paljudel ettevõtetel tekkinud auk oli suur ja seetõttu on olukord jätkuvalt pingeline, mida näitab ka see 28%, kellel probleemid," märkis Mägus.

Mägus ütles, et ei tea ühtki oma liidu liiget, kes oleks pankrotti läinud. "Tõenäoliselt on väiksemaid ettevõtteid lõpetanud oma tegevuse, sest majutusettevõtete arv on suhteliselt palju vähenenud," tõdes ta.

Mäguse juhitaval Nordic Hotel Forumil oli tänavu väga hea suvi. "Tegime müügirekordeid ja olime ka turuarvestuses ühed tublimad. Täitumus oli kõrge ja suutsime ka natuke hinda tõsta, mis parandas meie rentaablust," märkis Mägus.

Võlglaste arv väheneb. Riigi võlglaste ehk maksuvõlgadega ettevõtete arv vähenes aastaga ligi 18%. Äripartneritele võlgu olevate ehk maksehäiretega ettevõtte arv vähenes 11%. Veel aasta tagasi kasvasid mõlemad näitajad hoogsalt - maksuvõlgadega ettevõtete arv 12% ja maksehäiretega ettevõtete arv 25%.

Kõige keerulisem on võlaringist väljuda keskmise suurusega ettevõtete sektoril, kus maksehäiretega ettevõtete arv vähenes aastaga vaid 4% ning maksuvõlgadega ettevõtete arv isegi kasvas 8%. Suurettevõtete vastavad näitajad olid -62% ja -33%.

Kõigi aktiivselt tegutsevate Eesti ettevõtete (55 334) maksehäirete summa kokku moodustas 118 miljonit eurot, mis vähenes võrreldes eelmise perioodiga 10%. Maksuvõlgade summa kasvas ligi 4%, jõudes 101 miljoni euroni.