Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Eesti osalemine päästefondis homme valitsuses arutamisel
Rahandusminister Jürgen Ligi esitab homme valitsusele heakskiitmiseks euroala päästefondi Euroopa Finantsstabiilsuse Fondi (EFSF) raamlepingu eelnõu ja riigikogu otsuse eelnõu EFSF liikmelisusest tulenevate garantiikohustuste võtmiseks.
EFSF on 2010. aastal euroala riikide poolt asutatud eraõiguslik institutsioon, mis annab euroala stabiilsuse tagamiseks erakorraliselt finantsraskustesse sattunud euroala riikidele toetuslaene majanduspoliitika programmide ja neis sätestatud rangete majanduspoliitiliste tingimuste alusel. EFSF laenab toetuslaenude andmiseks vajaliku raha finantsturgudelt ning nende laenude tagatiseks on euroala riikide poolt välja antud garantiid. Fond lõpetab uute kohustuste võtmise 2013. aastal, mil seda hakkab asendama Euroopa stabiilsusmehhanism.
Fond osaleb Iirimaa ja Portugali toetusprogrammides ning ka uues Kreeka programmis.
Raamlepingu muudatustega kindlustatakse fondi laenuandmise võime kuni 440 miljardit eurot, laiendatakse fondi võimalusi sekkuda euroala stabiilsuse tagamiseks ning sätestatakse Eesti liitumine fondiga.
Fondiga liitudes teeb Eesti sissemakse aktsiakapitali 48 000 eurot ning võtab endale kohustuse garanteerida EFSF-i võlakohustuste põhisummat maksimaalselt 1,995 miljardi euro ulatuses. Eesti liitumine jõustub kui riigikogu on nimetatud garantii andmise heaks kiitnud ning raamlepingu on heaks kiitnud kõik selle osalised. Tõenäoliselt osaleb Eesti EFSF-i tegevuses alates oktoobrist.
Seoses Iirimaa, Portugali ja plaanitava Kreeka programmidega on Eesti hinnanguline garantiikohustus 660 miljonit eurot.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.